teisipäev, 24. november 2009

Aasta viimane koolipäev

Täna kaitsesin oma kunsti lõputööd. Selleni jõudmine oli päris keeruline.

Kolmapäeval läksin pärast loenguid Tiimarisse ja ostsin suuure hunniku igasugu kunstitarbeid - pintsleid, värve, lõuendeid, käärid, liimi jne jne. Ikka korraliku kotitäie. Neljapäeval hakkasin maalima. Õlivärvidega, esimest korda elus. Päris mõnus oli. Selline eriline lõhn nendest on siiamaani toas. Tegin nendega taustad valmis (kolmele lõuendile, kokku üks pilt) ning jätsin kuivama.

Reedel olid need ikka veel päris märjad ja ei saanud midagi teha. Internetti ei olnud ka juba neljapäevast saati. Mingeid filme vaatasime, mis kellelgi parasjagu olemas oli ja enam-vähem nägemata veel.

Laupäevaks olid tumedamad toonid kuivad, heledamad veel kleepuvad. Hakkasin detaile maalima. Akrüülidega. Need on ikka kiftid, pm kohe peale maalimist on kuivad ka. Olenenevalt tööst siis on see, kas kahjulik või kasulik. Mulle hetkel meeldis. Esmaspäev hommikuks pidi valmis saama.

Pühapäeval tegin veel detaile, õhtul läksin trenni. Seal, täitsa OK oli, aga ma ei saanud vahel üldse ikka aru, miks mõnda asja nii teen, nagu teen.

Pärast trenni hakkasin jälle "Cheese"'ist liblikaid lõikama. Otsustasin hoopis nendega oma töö teha. Cahtrine Swan'i (googeldage, kui huvitab) stiilis. Miski kahe paiku öösel sain valmis ka.

Mõtlesin ümber, sest maal tuli nõme ja tegelikult õppejõud algusest peale soovitas mul seda teha. Olin talle juba enne ühe sellise töö viinud.

Esmaspäeva hommikul 8.30 hakati näitust üles panema. Ma jõudsin kuskil 10.30 paiku kooli. Koht oli olemas, riputasin pildid üles. Selle öösel tehtud ja varasema ka. Sobis sinna kõrvale.

Koolis olin kuskil poole kaheksani. Endiselt õhtune filosoofia loeng + veel natuke printimist ka kunstimapi jaoks. Selleks läksin veel ka poodi uut, suuremat kausta ostma, spetsiaalselt.

Mappi koostasin umbes tunni või veidi rohkem, st kell 22+ hakkasin lõputöö teoreetilist osa kirjutama. Internetti ei olnud endiselt. Seal oli juhend. Helistasin Terjele, õnneks ta veel ei maganud ja oskas mind aidata. Lindat enne ei saanud kätte.

Hommikul helistas Linda mulle tagasi. Siis ma ärkasin. Magasin näiteringi etenduse maha. St selle ajal ma enam ei maganud, aga nii kiiresti kooli ka ei jõudnud. Panin oma kleidikese selga, võtsin mapid-tööd kaasa ning läksin kooli.

ÜE ruumis üritasin printimisega tegeleda. Kahjuks, aga minu Open Office ja sealne Word ei tahtnud koostööd teha, kõik oli sassis. Kuskil 20 minutit läks selle parandamiseks. Vähemalt. 10.00 pidi kaitsmine hakkama. 9.47 läksin arvutiklassi minu ja Linda töö nimesilte printima. Seal olid need salvestatud, mingid vormid. Printer ei töötanud ja keegi printis veel enne mind. Napilt enne 10 jõudsin vist valmis.

Igastahes, avamine lükkus edasi, oma akadeemiline veerandtund, ma arvan. Linda video jukerdas ka natuke.

Ma olin selleks ajaks juba päris närvis. Kui oleksin pidanud esimesena kaitsma (nagu alguses õppejõud mulle pakkus - koridori kõige esimest kohta töö jaoks), ei oleks sellest mitte midagi välja tulnud. Nüüd olid nii mõnedki õnneks enne mind, keda kuulates suutsin end maha rahustada. Läks päris hästi, öeldi.

Ma sain A.

Õppejõud ütles ka, et meie kostüüme olla kiidetud. Panime kõik kokkuleppeliselt mustad püksid/seeliku selga. Ma arvan ka, et me olime kiftid, nagu alati.

Isegi kursusetöö ei ajanud mind nii pabinasse kui see, tundus kuidagi niivägapalju olulisem. Nagu keskkoolis oli nt inglise keele eksam ainuke, mille pärast põdesin - ootused olid kõige suuremad. Tulemus tuli ka minu eksamite parim, aga ikkagi mitte nii hea kui lootsin. Noh, tüüpiline selline.

Nii hea rahulik oli kohe pärast olla.

Kehti jt liikumisringi omade tantse vaatasin ka. ABBA ja disco olid stiiliks. Sellised väga bling ja gläm. Üks tants kujutas endast ka publiku kaasamist. Ma võtsin ka osa, Kethi pärast. Uskumatu lihtsalt, kui tubli ta on, et kõigega nii hästi toime tuleb, mis tal õlul on. Mulle meeldib kui inimesed teavad, mida nad tahavad ja tahavad seda väga. See tähendab seda, et nad ka saavutavad selle.

Esmaspäevast hakkab praktika, Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuses minu jaoks. Sinna on mul umbes 300m vist max minna, hihi. Igastahes, see kestab kuni jõuludeni, siis tuleb IK ehk vaba nädal, siis omakorda sessi nädal, kus on üks eksam ja siis 2 nädalat vaheaega. Järgmine kool on kahe kuu pärast, jaanuari lõpus. See on juba järgmine aasta, 2010. Ulme.

Ma loodan, et KOV töö ei ole väga igav.

Minu tööd (pics by Terje):

reede, 13. november 2009

Luxerific!

Nph, jälle üle pika aja. See on viimasel ajal kombeks vist hakanud saama. Ikka mõtlen "oh, sellest võiks blogida", aga miskipärast järgneb sellele "nagunii unustan ära/ei viitsi" vm. Aega ju tegelikult isegi oleks, midagi muud tarka niikuinii ei tee.

Koolis olen enam-vähem täitsaväga ilusti käinud, suurem osa asjadest tehtud ka. Hetkeseisuga veel puudu raamatu "Strateegiline juhtimine" analüüs, kunsti lõputöö ja selle teoreetiline osa, kõik sotsioloogia ülesanded, kunstinäituse analüüs ja mingi kunstifilmi vaatamine/-raamatu lugemine. Diplomitööd, langetasin raske otsuse, ma ei tee. Selle asemel siis eksam. Kuna varem seda olnud ei ole, vähemasti viimastel aastatel, siis keegi ei tea veel täpselt, kuidas see välja nägema hakkab. Räägitakse ainult, et on praktiline ja teoreetiline osa. Näis.

Trennides olen ka ikka käinud. Enamasti on meid kohal 5, eelmine kord oli 7, rohkem väga vist pole näha saanud ka. Viimane kord oli siis keski uus kutt ka. Nime ei mäleta. SLGga mängis, niipalju kui see lubas, katki oli. Kusti oma ka ei tööta juba mõnda aega ja Intsu omale pole siiani uut bolti sisse saanud. Seega 4st 1 toimis, minu oma.

Täna sai Ints oma LUXE ka kätte. Ma sain ka katsuda. Ausaltöeldes, ma pole vist midagi paremat käes hoidnudki. Tudnub, et olen ka otsustanud, mis järgmiseks osta. Varem olin ka erinevaid asju saanud katsetada, pole olulist midagi aru saanud. Mõtlesin, et lihtsalt ei suuda eristada. Tundub aga, et ükski pole lihtsalt nii hea olnud. See on lihtsalt ulme!

Isa ostis vahepeal ühe auto. See seisis siin Soos meil aias mõnda aega. Käisime mõni kord trennis. Viimasel neist oli üks rehv täiesti töss. Peaaegu oleks saanud ratta vahetust proovida, aga ei õnnestunud jälle. Muidu avastasin jälle, kui päris viimast korda sellega sõitsin, et mulle ikka ei meeldi autoga sõita.

ÜE juhatusega käisime ooperis mingi päev kui meil IK-nädal oli. "La Traviatat" vaatamas. Itaalia keelne, Giuseppe Verdi kirjutatud. Esimene vaatus (kestis pool tundi) oli selline sissejuhatus ja enam-vähem ok, edasi kiskus väga seebikaks ikka ära. Peategelane mängis hästi, aga teose sisu oleks võinud põnevam olla. Tema hääl oli parem kui need, mida YouTubest praegu vaatan. Üks laul oli ka tuttav, Pavarotti & Friends (ma ei teadnud varem, et see laul räägib joomisest):