Cloe & Keith.

Vaatasin paari filmi jälle. Mitte, et vahepeal poleks ühtegi vaadanud, aga lühidalt.

Dr. Catherine stewart arvab, et ta mees petab teda ning palkab prostituudi asja uurima. Paistab, et kahtlustel oli tõsi taga. Hiljem siiski selgub, et Chloel olid hoopis teistsugused mõtted ja plaanid.

Kummaline film. Mitte nii halb kui mõni teine (nt Kick Ass), aga on ka paremaid. Selline veits kiiksuga oli. Ma pole päris kindel, kas just heas mõttes.




Keith oli parem. Ta istus keemiatunnis koos Nataliega. Üks armastas veokaid, teine mängis tennist ja püüdis olla igal alal parim. Suvalised partnerid. Ükspäev läksid nad bowlingut mängima. Hiljem leidis Natalie noormehe taskust purgi antidepressante. Ambitsioonika neiu elu pöördus peapeale.

See vist oli üks sellistest filmidest, kus inimesed mõnikord nutma puhkevad. Nats kurva lõpuga võib-olla. Samas ka mitte. Selline veidi tüüpiline happy-end isegi kui kõik päris rõõmus ei olegi. Kena vist.

Plaanid lähevad alati nässu.

Tegin eile chocolate chip - banana muffineid. Retsepti järgi pidi neid saama 12, seega suurendasin koguseid kaks korda. Aga kõik läks tuksi! Tainas ei tahtnud peaaegu kaussi üldse ära mahtuda. Muffineid lugesin ka kokku hoopis 78. Väike valearvestus vist.

Need american-size asjad, ma ütlen!

Jalgratta sain ka parandusest tagasi. Pani keskmise poldi külge tagasi, st enam ei ole ta mul pooleks. Pidurid ja kõik muu tegi ka korda. Peaks nüüd olema veidi ohutum sõita temaga ja saab ikka kihutada ka.


Uuris, kas sellel on mopeedi kett ja, mis keskjooks sellel on. Kett vist sai jah mingi motika oma, mäletasin, aga sellest jooksust ei teadnud ma küll midagi. Hiljem isalt uurides selgus, et tavalised ei pidanud vastu kui 4 inimest korraga sellel sõitis - 1 ees korvis, 1 pulga peal, 1 pakikal ja 1 sadulas.

Seda isegi mäletasin.

Ujuma tahtsime ka minna eile, aga alguses polnud mul ratast ja pärast Stromkal oli kole.
Öösel hakkas järsku selline torm, et ma ärakasin aknast sisse puhuva tuule peale üles. Tegeilikult oli see juba hommikul peale 6, aga no öö ikkagi ju. Panin akna kinni ja mõtlesin, et vaatan rõdu ust ka. See oli lahti ja täiesti vaikne. Teisel pool maja oli ainult natuke pilves ilm, tundus. Tuult nagu üldse polnudki. Veidike hakaks müristama. Vaatasin seal natuke aega, aga ei jaksanud väga silmi lahti hoida. Läksin pikali tagasi.


Palav ja vastik oli ikka.

Hommikusöögiks sõin ka muffineid just. Vb siis ka lõunaks ja õhtuks ja, kes-teab-kauaks neid veel jagub siin.

PS! Mingid jobud saevad praegu viimaseid puid maha meie hoovis. Tähendab, need saagijad ei olegi vast jobud, sest nad lihtsalt teevad oma tööd, aga kelle mõte see oli? Selle eest me siis maksamegi.