Siis oli veel vaheaeg ka. Paljudel ikka vaheaeg on, kui juba kõik koolid läbi? Mõnus! Veerandilõpu aktus koolis oli selline tagasihoidlikum seekord, üks luuletus, direktori kõne ja viielistele tunnistuste jagamine. See kõne kujunes siiski rohkem üldkogunemise teemaks. Selline manitsemine ja tõrelemine. Ei sobinud sinna kohta kuidagi. Samas, üldkogunemisi pole siin koolis vist kunagi olnud, ma vähemalt ei mäleta. Mäletan ikka, kuidas meil kooli ajal, kohe kui mingi jama oli, kutsuti terve kool kokku. Siin lihtsalt oodatakse veerandi lõpuni või mõne muu aktuseni, mis ette juhtub. Kentsakas. DXS Winter Cupi viimane võistlus oli ka. Pildid tulid nats s*temad kui eelmine kord, aga paremad kui esimene kord. Need endiselt Fotkis.
Üle pika aja tegin LOTRO jälle ja millaski muutsin ka blogi välimust natuke sinna teemasse. LOTROs oli update ka vahepeal. Miski überkeeruline legendary relicute süsteem mõeldi välja. Asju on põhimõtteliselt nüüd lihtsam saada, see on pärale jõudnud. Samas matemaatikat on rohkem kui küll. Või mis iganes see keerulisus ka ei oleks.
Festival hakkas ka loomulikult. Seda tegin esimest korda eile. Miskid uued questid Ered Luinis.
Üks ring sai ka jälle täis. Karlo, Keiu ja Jass käisid külas. Sõime maasikakooki ja vaatasime Titanic II. Selline mulje jäi, nagu loojad oleks selle tõsiselt valmis teinud, aga meie ei saanud kuidagi naeru pidama. Maailma absurdseim film, mida ma näinud olen.
Eesti-Uruguay mängu käisime ka vaatamas, Heiko oli kuskilt piletid saanud ja Karlo pakkus mulle ka. Kaks jäid isegi täitsa üle, sest keegi kartis lund või külma. Esimest korda käisin jalkat vaatamas. Tegelikult üldse mingisugust sellist suurt spordivõistlust, tribüüni pealt. Viimane tribüünilistumine meenub 2009 suvest Oulus, kuigi siis olin ma ka ise platsil käinud. Enne seda ei mäletagi.
Nädalavahetusel käisin Tõhelas jälle. Tegin Tiina nõudmisel Gregorile kaheksajala, millel on kõik jalad erinevat värvi. 
Esmaspäeva hommikul oli maruraske ärgata. Mis siis, et vaheaeg oli just läbi saanud. Ma arvan, et kellakeeramine oli kõiges süüdi.
Lisaks sain veel teada, et jäin oma töövestluse/ettekande põhjal konkursil teiseks. Sellest hoolimata olin ikkagi peaaegu tubli ja saan tööle suvel, kui üks neist läheb mõneks aastaks puhkusele. Jei! Minu rõõmus päev. Töölt tulles läksin poodi ja ostin Dr.Pepperit selle peale.
Kolmapäeval toimus koolisisene lauluvõistlus. Umbes kaks nädalat varem oli lauluõpetaja minu käest selle korraldamises abi palunud. Olin nõus, info pidi meilile saatma. Kui selle kätte sain, selgus, et kõik ongi sisuliselt minu korraldada. Hakkasin siis sebima - žürii liikmeid, õhtujuhte, auhindu jne. Siis kuidagi selgus, mitu päeva hiljem, et ei olegi vaja väga midagi suurt. Ma tahtsin ikka sellist suurejoonelist asja korraldada.
Minu üllatuseks ei aetudki selleks puhuks tervet kooli kokku, nagu tavaliselt kõigi üritustega. Kolme vanuseastme asemel oli ainult kaks, vanemad vist ei soovinud osaleda. Võitjaid selgitati kokku 12, mõlemas astmes kolm parimat poissi ja tüdrukut. Edasi valla vooru sai 18 lauljat, st 22 osalejast ainult 4 ei saanud kuhugi. Milleks üldse lauluvõistlus niimoodi?
Nõme variant kui kutsutakse appi ja siis pead kõik üksi ära tegema, olgugi et teine inimene tunneb asja palju paremini ja omab kogemusi. Siin on see üsna tavaline, et koolipersonali poolt suurt koostööd loota ei ole. Üksitegutsemine pole mu tugevaim ala, tiimitöö peaks ju paremaid tulemusi ka andma.
Lõpuks olin ise teadvustaja, žüriis oli minu poolt kutsutud ainult Kerli (suuurimad tänud talle veelkord) ning publiku lemmiku jätsin ära sest, olgem ausad, polnud väga publikutki. Ei ole rahul sellega, mis toimus.
Eile käisin perearsti juures, Tallinnas esimest korda. Isegi leidsin õige koha üles. Õde mõõtis vererõhku ja ütles, et mu süda puperdab, lööb kiiresti. Küsis, kas närveerin vm. Aga rõhk oli hea. Hiirel pidavat ka süda kiiremini lööma kui jänesel, ma olen kuulnud. ;)
EKG tegi ka, see oli äge. Meenutas seda, kui vanasti Tartus käisin, seal tehti seda koguaeg ja mulle meeldis. Lahedad junnid, mis külge pannakse.
Esmaspäeval lähen veel miskeid analüüse andma ja neljapäeval saan tulemused ja siis ka saatekirja uuringutele. Kui mul kõik õigesti meelde jäi.
Linnapealt tulles käisin Kristiine keskusest läbi, ostsin omale paar ilusat heegeldamise raamatut. Kiftid, üht-teist sai ka juba järele proovitud.
Tagasi jõudes selgus, et mu arvuti ei lähe käima, fatal blue screen. :( Hiljuti olen seda korra veel näinud, siis ei juhtunud midagi, hakkas ikka tööle. Teine kord tuli imelik pilt ette, kui ühe filmi käima panid. St miski asi jäi arvuti sees seisma, seda oli kuulda. Eile ei osanud ma enam midagi teha. Neli korda proovisin, ikka sinine. Oeh.
Täna on naljapäev. Mul olid seoses sellega igasugu head plaanid, aga see pagana lauluvõistlus ajas kõik sassi. Tegin siis stiilipäeva lihtsalt. Ma vist nägin ühte õpetajat, kes on seda järginud. Minu meelest peaks nemad just eeskuju andma, kuidas sündmustest osa võtta ja kaasa teha. Ei? Tõstamaal olidki tihtipeale just õpetajad kõige lahedamalt riides, kaasa arvatud direktor.
Plakateid pidin tegema, aga ei saanud. Ühe tegin koolis MS Wordis (mnjah) valmis, mida rutem vajaläks. Läpaka olin ka kaasa võtnud muidu, et seda õigesti teha, aga laadijat loomulikult mitte.
Siiski olen täna tubli olnud. Päris palju tööd olen teinud ja asjatanud. Isegi teed pole veel juua jõudnud.
Kahe kuu pärast on jälle vaheaeg. Pikk tundub see aeg, aga ma loodan, et läheb ruttu.
