Täna hommikul oli nii raske ärgata. Ilmselt sellepärast, et ma õhtul jälle ei viitsinud piisavalt vara magama minna. Kümnest pidi TPSis koosolek olema esindusega. Suutsin ennast vist pooleks umbes enam-vähem püsti ajada peaaegu. Hilinesin vist ainult neli minutit äkki. Mardo tuli veel pärast. Kokku oli meid kolm juhatuse liiget pluss kaks kursusevanemat - mass missugune koos! Teavitas ainult kolm inimest, kes tulla ei saa, veel kaks saatsid hiljem, pärast koosolekut kirja, miks nad ei tulnud. Ausalt öeldes, see jättis küll juba külmaks!
Panime Kethi ja Mardoga veel mõned kuulutused üles. Enne seda vorpisime nad valmis, Kethi tegi, me juhendasime. Wordis. Paar väikest viga tuli ka ikka sisse - näiteks jäi kuupäev panemata! Aga tudengi kavalus lahendas ka selle probleemi väikese trükkimise-printimise-lõikamise-kleepimise abil.
Ma olin nii unine, et tulin ühikasse tagasi ja jäin magama. Enne kogemata vaatasin oma postkasti ja leidsin sealt mingi Rooside Sõja küsimustiku. Pässa noortekas hakkab midagi korraldama vist, pidin need umbes 74 küsimust ka ikkagi ära vastama enne. Aga siis küll vajusin, jah. Ärkasin ehmatades üles, teadmatuses, mis kell on. Saades selle teada, panin äratuskella valmis. Magada on ikka nii hea! Olgu see või tunnike!
Ärgates ainult venisin mööda ühikatuba ringi. Otsisin asju, mida kotti panna, need olid ka absoluutselt igalpool laiali. Proovisin täna esimest korda oma kohvrit trenniasjade jaoks - mahtusid küll, ainult mask jäi välja. SLG panin ka ilma karbita, tundus sobivam. Õuna võtsin ka näppu enne välja minemist, enne olin ainult ühe müslibatooni söönud.
Keskusesse jõudes küsis Erko mult pms kohe, kas ma hakkan kolima. Vastasin, ei, trenni lähen. Tema: "Kohvriga?", mina: "Jah."
Veidi hiljem ütles ta veel "A siis on sul see asi ka kaasas ju!". Ma vastasin, jah, nagu igal kolmapäeval ja viimasel ajal esmaspäeval ka! Tema: "Miks sa ei öelnud siis, ma tahan näha?!" No, ma siis näitasin. Ei tea, mis arvas. Aga võistlusi, ütles, tahab vaatama tulla!
Kopli keskusest tuli Jan meile. Tegid mingisuguseid tähtsaid asju seal neljakesi. Ma natuke kuulasin ka, lubati kommenteerida kui tahtsin, paari kohapeal vist isegi tegin suu lahti ja mainisin ka mõnda asja. Kui Jan mingi hetk küsis, mitu noort meil praegu keskuses on, saime rahulikult vastata "üks"! Loomulikult põhjustas see hämmingut. Kui teine veel tuli, küsis ta, kas me ei vaatagi neid. Aga tegelikult on silmad-kõrvad meil alati neil peal, isegi kui nad ise nii ei arva!
Janetega mängisin jälle, seekord vana head "Tsirkust" ja loomulikult ka PS tantsumängu! Täna tuli päris hästi välja juba. Vahepeal. Päris mitut tantsu tegin lausa "stantard" raskusastmega, mitte ei olnud enam "beginner".
Triinu pidas natuke oma sünnipäeva täna. Me viisime kõik talle ühe taburetijala jm osa. Selline kingitus siis. Juustustritslit pakkus ta ka meile. Päris hea oli seda oma kiir-kartulipüree kõrvale nosida. Natuke pärissööki ka.
Päris söögist rääkides, eile sain kodust paki, Jass tõi ära. Vot seal oli süüa - ahjukana ja keedukartulid, ma ei mäleta, millal ma neid viimati sõin, kartuleid just! Kaks kuldset muna oli ka! Ja kooki, sellist, mida ma päriselt ka süüa võin! Mmm. Külmkapp on kohe täis lausa jälle!
Trennis oli meid alguses päris palju, aga osad tulid lihtsalt vaatama. Kert läks tööle, Ints oli lihtsalt vägaväga magamata näoga ja Kusti läks ka ära. Mul oli ka kerge energiapuuduse tunne tegelikult. Võib-olla oleks pidanud natuke toitvamat sööki tarbima päeva jooksul ka!?
Mingi uus silikoon oli vist ka jälle, ofkoors, see ka ei töötanud!
Soojenduses tegime uue asjana kõhulihaseid ka. Ma olin ammu mõelnud, et peaks neid tegema hakkama, kodus, niisama, hommikuti ja õhtuti. Aga läheb meelest koguaeg! Aga kohe mõnus oli teha neid täna, andis mõnusalt tunda ikka!
Järgmiste harjutuste käigus oli kätes vahepeal makaronitunne, vahepeal lihtsalt raske. Tegime kõike - käe vahetust, figuurivahetust, ühe käega laskmist, snäppimist - võib-olla midagi veel, ma ei mäletagi. Ikka kolm korda ja nii püsti kui põlvili. A mul see balloon kuidagi ei püsi õige kohapeal õlas. Või ma ei tea. Vahetus tuleb ühe käega õigesti, teisega valesti.
Siis tegime veel käimise pealt laskmist. Ja siis kiirkõnni pealt. Ja siis joostes. Edasi-tagasi ühest saali äärest teise, kolm korda, ristipidi. Pärast pikuti ka, igat asja siis korra. Ja siis veel kolm korda sik-sakis ka ühest saali otsast teise - kõndides, kiiremini, joostes.
Laadimisharjutusi tegime ka, mõlema käega, püsti ja põlvili, ikka ja jälle kolm korda kõike. See oli selline mõnus suhteliselt lõdvestav meil seal lõpuks.
Alustasime trenniga täna üldse kuskil kaheksast. Enne oli lihtsalt vaja natuke asju arutada ja muljetada! Aga ega me vist väga hiljem sealt ära ei läinud, kui muidu, lihtsalt täna ei saanud palli lasta. Jälle!
Praegu on nii mõnus selline väsimus peal. Mitte, selline, nagu hommikuti on, kui tunned ennast nagu zombie, aga just selline hea, kus tead, et oled millegagi hakkama saanud, millegi nimel vaeva näinud või pingutanud. Umbes selline, nagu peale trenni peabki olema, ma arvan!
Sellega meenub, et Tudengipäevad on juba järgmine nädal ju! Ja homme on koosolek. Viimane ametlik. Pühapäeval on vist ka mingi asjade sättimine siis juba, aga sinna ma ei jõua. Aga, jah, Tudengipäevadega kaasneb ka alati selline hea väsimus, mõnus tunne, et oled midagi ära teinud! Tavaliselt tähendab see seda, et E-N eriti palju magada ei saa ja R möödub pms ainult unes. Siis peaks laupäevaks juba ok olema küll. See aasta on ju nüüd selline tore asi, nagu BigGame ka veel siis!
See aasta ajasin ma Tudengipäevadele Tapperi, küsisin lihtsalt Ahto käest, mis ta arvaks, kui teek seal mingi asja. Ta oli kohe nii vaimustuses. Nüüd on seis nii, et meil on üritusi nii Tapperis kui ka Urho-Kaleva Kekkonenis, lisaks toitlustab Tapper ka meid telgis! Jne jne, ühesõnaga väga hästi vedas. Tulge vaatama!
Mul on veits kopp ees ainult sellest, et mu kindad koguaeg värvi annavad, no kaua võib?! Käed pidevalt lillakad-laigulised.
Tuba on praegu nii sassis. Eilsed asjad enam-vähem kuskil, trenniasjad veits laiali, mõned muud asjad veel nii siin-seal, tegelikult ei ole rohkem väga vajagi, et see tuba siin segamini tunduks, piisaks palju vähemastki!
Prügikoti võiks ka keegi mul välja viia, alati läheb meelest! Või lihtsalt liiga kiireks. Pigem ikka rohkem seda esimest vist.
Panime Kethi ja Mardoga veel mõned kuulutused üles. Enne seda vorpisime nad valmis, Kethi tegi, me juhendasime. Wordis. Paar väikest viga tuli ka ikka sisse - näiteks jäi kuupäev panemata! Aga tudengi kavalus lahendas ka selle probleemi väikese trükkimise-printimise-lõikamise-kleepimise abil.
Ma olin nii unine, et tulin ühikasse tagasi ja jäin magama. Enne kogemata vaatasin oma postkasti ja leidsin sealt mingi Rooside Sõja küsimustiku. Pässa noortekas hakkab midagi korraldama vist, pidin need umbes 74 küsimust ka ikkagi ära vastama enne. Aga siis küll vajusin, jah. Ärkasin ehmatades üles, teadmatuses, mis kell on. Saades selle teada, panin äratuskella valmis. Magada on ikka nii hea! Olgu see või tunnike!
Ärgates ainult venisin mööda ühikatuba ringi. Otsisin asju, mida kotti panna, need olid ka absoluutselt igalpool laiali. Proovisin täna esimest korda oma kohvrit trenniasjade jaoks - mahtusid küll, ainult mask jäi välja. SLG panin ka ilma karbita, tundus sobivam. Õuna võtsin ka näppu enne välja minemist, enne olin ainult ühe müslibatooni söönud.
Keskusesse jõudes küsis Erko mult pms kohe, kas ma hakkan kolima. Vastasin, ei, trenni lähen. Tema: "Kohvriga?", mina: "Jah."
Veidi hiljem ütles ta veel "A siis on sul see asi ka kaasas ju!". Ma vastasin, jah, nagu igal kolmapäeval ja viimasel ajal esmaspäeval ka! Tema: "Miks sa ei öelnud siis, ma tahan näha?!" No, ma siis näitasin. Ei tea, mis arvas. Aga võistlusi, ütles, tahab vaatama tulla!
Kopli keskusest tuli Jan meile. Tegid mingisuguseid tähtsaid asju seal neljakesi. Ma natuke kuulasin ka, lubati kommenteerida kui tahtsin, paari kohapeal vist isegi tegin suu lahti ja mainisin ka mõnda asja. Kui Jan mingi hetk küsis, mitu noort meil praegu keskuses on, saime rahulikult vastata "üks"! Loomulikult põhjustas see hämmingut. Kui teine veel tuli, küsis ta, kas me ei vaatagi neid. Aga tegelikult on silmad-kõrvad meil alati neil peal, isegi kui nad ise nii ei arva!
Janetega mängisin jälle, seekord vana head "Tsirkust" ja loomulikult ka PS tantsumängu! Täna tuli päris hästi välja juba. Vahepeal. Päris mitut tantsu tegin lausa "stantard" raskusastmega, mitte ei olnud enam "beginner".
Triinu pidas natuke oma sünnipäeva täna. Me viisime kõik talle ühe taburetijala jm osa. Selline kingitus siis. Juustustritslit pakkus ta ka meile. Päris hea oli seda oma kiir-kartulipüree kõrvale nosida. Natuke pärissööki ka.
Päris söögist rääkides, eile sain kodust paki, Jass tõi ära. Vot seal oli süüa - ahjukana ja keedukartulid, ma ei mäleta, millal ma neid viimati sõin, kartuleid just! Kaks kuldset muna oli ka! Ja kooki, sellist, mida ma päriselt ka süüa võin! Mmm. Külmkapp on kohe täis lausa jälle!
Trennis oli meid alguses päris palju, aga osad tulid lihtsalt vaatama. Kert läks tööle, Ints oli lihtsalt vägaväga magamata näoga ja Kusti läks ka ära. Mul oli ka kerge energiapuuduse tunne tegelikult. Võib-olla oleks pidanud natuke toitvamat sööki tarbima päeva jooksul ka!?
Mingi uus silikoon oli vist ka jälle, ofkoors, see ka ei töötanud!
Soojenduses tegime uue asjana kõhulihaseid ka. Ma olin ammu mõelnud, et peaks neid tegema hakkama, kodus, niisama, hommikuti ja õhtuti. Aga läheb meelest koguaeg! Aga kohe mõnus oli teha neid täna, andis mõnusalt tunda ikka!
Järgmiste harjutuste käigus oli kätes vahepeal makaronitunne, vahepeal lihtsalt raske. Tegime kõike - käe vahetust, figuurivahetust, ühe käega laskmist, snäppimist - võib-olla midagi veel, ma ei mäletagi. Ikka kolm korda ja nii püsti kui põlvili. A mul see balloon kuidagi ei püsi õige kohapeal õlas. Või ma ei tea. Vahetus tuleb ühe käega õigesti, teisega valesti.
Siis tegime veel käimise pealt laskmist. Ja siis kiirkõnni pealt. Ja siis joostes. Edasi-tagasi ühest saali äärest teise, kolm korda, ristipidi. Pärast pikuti ka, igat asja siis korra. Ja siis veel kolm korda sik-sakis ka ühest saali otsast teise - kõndides, kiiremini, joostes.
Laadimisharjutusi tegime ka, mõlema käega, püsti ja põlvili, ikka ja jälle kolm korda kõike. See oli selline mõnus suhteliselt lõdvestav meil seal lõpuks.
Alustasime trenniga täna üldse kuskil kaheksast. Enne oli lihtsalt vaja natuke asju arutada ja muljetada! Aga ega me vist väga hiljem sealt ära ei läinud, kui muidu, lihtsalt täna ei saanud palli lasta. Jälle!
Praegu on nii mõnus selline väsimus peal. Mitte, selline, nagu hommikuti on, kui tunned ennast nagu zombie, aga just selline hea, kus tead, et oled millegagi hakkama saanud, millegi nimel vaeva näinud või pingutanud. Umbes selline, nagu peale trenni peabki olema, ma arvan!
Sellega meenub, et Tudengipäevad on juba järgmine nädal ju! Ja homme on koosolek. Viimane ametlik. Pühapäeval on vist ka mingi asjade sättimine siis juba, aga sinna ma ei jõua. Aga, jah, Tudengipäevadega kaasneb ka alati selline hea väsimus, mõnus tunne, et oled midagi ära teinud! Tavaliselt tähendab see seda, et E-N eriti palju magada ei saa ja R möödub pms ainult unes. Siis peaks laupäevaks juba ok olema küll. See aasta on ju nüüd selline tore asi, nagu BigGame ka veel siis!
See aasta ajasin ma Tudengipäevadele Tapperi, küsisin lihtsalt Ahto käest, mis ta arvaks, kui teek seal mingi asja. Ta oli kohe nii vaimustuses. Nüüd on seis nii, et meil on üritusi nii Tapperis kui ka Urho-Kaleva Kekkonenis, lisaks toitlustab Tapper ka meid telgis! Jne jne, ühesõnaga väga hästi vedas. Tulge vaatama!
Mul on veits kopp ees ainult sellest, et mu kindad koguaeg värvi annavad, no kaua võib?! Käed pidevalt lillakad-laigulised.
Tuba on praegu nii sassis. Eilsed asjad enam-vähem kuskil, trenniasjad veits laiali, mõned muud asjad veel nii siin-seal, tegelikult ei ole rohkem väga vajagi, et see tuba siin segamini tunduks, piisaks palju vähemastki!
Prügikoti võiks ka keegi mul välja viia, alati läheb meelest! Või lihtsalt liiga kiireks. Pigem ikka rohkem seda esimest vist.
2 kommentaari:
Ma tean põhjust ka miks ma selline loppis olin. Palaviku poiss on mulle külla tulnud :(
Oiai, pead omale nüüd kõvasti teed tegema või siis laskma teha!
Postita kommentaar