Eile käisin teist korda elus CC Plaza ja nägin ära oma esimese 3D filmi. Resident Evil - Afterlife. Ei arva, et see filmi kuidagi paremaks tegi. Häiris just see tumedus, kohati tunduski, et ei näe hästi. Ja siis see peegeldus prillide sees, see häiris ka. Mõnes kohas oli muidugi lahe, kui ninjatähekesed või verepritsmed lendasid, aga ilma poleks film ka mitte s*tem olnud. Ja slo-mo teeb alati kõik lahedamaks, seda oli seal filmis palju.
Enne filmi algust oli reklaam multikale "Despicable Me". Lihtsalt ülinaljakas!
Kinost selle plakati ka kaasa. Sealt hunnikust, kus neid jagatakse.
Õpetajate päeva korraldamine siin koolis on olnud üks paras. Kaka. Alguses ma sain aru, et lõpuklass korraldab seda, nagu ikka. Klassijuhataja saatis õpilased minuga rääkima jne. Kõik tundus ok. Siis nädal tagasi tulid see sama klassijuhataja ja direktor minu juurde arutama, kuhu õpetajaid saata ja, mis aktusel. Tuli välja, et ikka mina pean neid tegema.
Saatsin Bastioni käikudesse kirja, aga miskipärast tuli see vastus mulle kuidagi kaua tagasi. Esmaspäeval toimunud õpetajate koosolekul hakkas lõpuklassi juhataja paanitsema juba, et mis saab ja kes teeb. Tuli välja, et lauluõpetajat pole ka majas ja keegi laulda ei saa ka. Poleks uskunudki, et ühest inimesest, kes siin isegi täiskohaga ei tööta, nii palju sõltuda võib! Põhimõtteliselt kõik üritused lähevad temale sobivate aegade järgi paika.
Siis tuli see sama Paanika minu juurde ja ütles, et tahab ikka asjad selgeks rääkida. Ma vastasin, et kõik on korras ja ma tegelen sellega. Tema arvates ei olnud midagi korras. Pärast võtsin oma numbrid ette ja sain esinejad. Pigem küll saatja esinejatele, kes oleks kooli lauluõpetajaga ilmselt samad olnud. Sain vastuse ka Bastionist.
Kolmapäeval (minu järgmine tööpäev) tuli Paanika jälle minu juurde ja ütles, et korraldas majandusjuhatajaga õpetajate reisi ära, broneeris bussi ja Bastioni. Tere-tore! Oli siis vaja üldse paanikat tekitada! Ma saaks aru, kui ma juba oleks midagi siin pekki keeranud vm, et kaheldaks veits aga no, ta ei teagi mind ja kohe niimoodi! Aargh! Jess, mul juba on kolleeg, keda ma väga näha ei taha. Kõik oli ju koguaeg kontrolli all.
Esmaspäeval oli veel algklasside äripäev ka. 1.-4. klassi õpilased müüsid küpsetisi ja õunu ja kõike muud ägedat. Kõhu sai mõnusasti täis. Kohe selline hea oli. Üks õpetaja ütles ka pärast, et tema meelest õnnestus väga hästi.
Kusjuures, mida ma ükrpäev mõtlesin, ma ei saa aru, miks enamus õpetajaid siin üldse töötavad!? Harvadel juhtudel kui õpetajate tuppa satun, ainult kirutakse õpilasi ja räägitakse a'la 'oh See on nii' ja'oh, Too on naa'. Ja päris pikalt ikka kohe! Täitsa pekkis! See oli selline väiksese kooli klatši lõhnaga, kohe väga tugevasti. Kõik tunnevad kõiki ja kõigil on kõigi kohta mingi arvamus. Millegi pärast, mis ei pruugi isegi paika pidada. Aga kõik vaatavad ühte mingi kindla pilguga. Ohjah. Mina küll niimoodi ei jaksaks. ..tahaks. ..viitsiks.
Mulle meeldib, et mul on oma hea vaikne rahulik kabinet ja enamasti siin keegi mind ei sega. Mõned meeldivad näod on õnneks kolleegide seas ikka ka. Ja siis hunnik tundmatuid, keda ma põhimõtteliselt üldse ei teagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar