Ma eelmises postituses ei kirjutanudki, et käisin eelmine nädalavahetus Tartus, rohkem siis Aarikesel tegelikult. Pätu kõikse uuemat ja väiksemat venda vaatamas. Siis tal veel nime ei olnud, kutsuti Tammetõrukeseks, nüüd on teada, et ta on Gregor. Pätu väitis seda tegelikult juba siis, kui minagi seal olin, aga keegi teine seda veel ei kinnitanud. Ainuke jama on see, et ma ei teinud ühtegi pilti.
Aga kelgutamas käisime küll, kaks päeva järjest. Teisel võtsin eelnevast õppust, et villaste kinnastega pole väga mäel midagi teha, vähemalt sellise soojaga, kohe on märjad. Muidu oli vahva! Teki ja papud viisin ka kohale, see oli ka üks peamisi minekupõhjuseid vist tegelikult. Tekk sobis, aga papud olid mõlemad väikesed. Suuremad, mida ma olin suhteliselt kinedel, et jääb ruumi ülegi, läksid jalga küll tegelikult. Kuidagimoodi. Kudusin ruttu kohapeal uued, aga lilled jäid peale tegemata.
Nädal enne seda käisin Tõhelas see aasta esimest korda.
Täna käisin vestlusel. Tundus, et tulin etteantud ajaga täpselt parajasti toime ja muidu ka, tundus nagu täitsa hea. Meesterahvas, kes seal oli, küsis vahepeal küsimusi, neile oskasin ka kenasti vastata. Lõpus küsis ennetustöö büroo juhataja ise, mitte minu ettekantud teemasse puutuvaid küsimusi, mõned. Kuidagi vähe küsiti. Ei oskagi öelda, kas see on siis hea või halb. Mulle tundus, et läks täitsa kenasti.
Vestlusele minnes oli väga totter porilompide vahel kakerdada ja tagasi tulles olid varbad juba täitsa märjad ka. Otsustasin minna kummikujahile. Tahtsin punaseid. Kuna teadsin, et neid pole eriti näha olnud, suuremaid kui umbes nr 32, hakkasin mõtlema varuvariandi peale. Täpilised.
Läksin trolliga Kristiine keskusesse. Varbad olid jalutamiseks juba selgelt liiga märjad. Sealsetes jalatsipoodides väga midagi silma ei hakanud ja niimitukümmend € ma ka ei tahtnud kummikute eest neile anda kui kohati küsiti. Viimaseks jätsin Prisma. Sealt ostsin endale väikese potilillekese akna peale.
Kummikuid endiselt ei leidnud. Ühed, mis tundusid täitsa vahvad, olid ainult üks paar ja liiga väikesed. Teised, mis tundusid esmapilgul ka päris teistmoodi, selgus lähemal vaatlemisel, nad on küljelt lukuga, nagu saapad, mis tolku siis kummikust kui vettpidamatu lukk küljes!? Miski naljakas konts oli neil ka veel all. Kakukese ostsin ka.
Sõin oma kakku ja jalutasin. Ei osanud enam kuhugi minna, läksin välja. Varbad said jälle märjaks. Trollipeatuses tuli mõte minna Linnu tee Rimisse. Enne sisenemist kõndis mulle vastu naine üleni kollaste kummikutega. Mõistsin, et ka see oleks ütlemata mõnus variant. Kollaseid seal poes loomulikult ei olnud. Olid miskid punase sarnased, aga mitte see, mida ma mõtlesin, liiga tumedad ja pruunikad.
Täpilised olid ka! Natuke pealtega ja sinised. Pole päris minu värv, aga mis seal ikka, mulle tundusid parimad, mida täna näinud olin. Panin jalga ja tulin tulema. Otse läbi porilompide. Vihma sadas natuke, udutas, mõnus oli.
Nüüd sajab hoopis lund, nagu hommikulgi. Suisa ehmatasin siis kui aknast välja vaatasin. Tegelikult on see vist lörts, temperaatuur on ikka päris soe. Talvejopega hakkas igatahes kergelt palav isegi. Vahepeal mulle ei meeldinud sellised ilmad väga, aga siis mul ei olnud kummikuid ka. Küll on mõnus. (:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar