Endalegi veidi üllatavalt sain eksamiga kohe esimesel korral hakkama. Ainult ühe praktilise osa jätsin tegemata, sest a) puudusin too päev kui seda õpetati, b) nähes suuri mehemürakaid seda teostada üritades, olin veendunud et füüsiliselt saaks see minu jaoks üsna võimatu olema. Ma ei mäleta, kas maksimum oli 115 või 105, aga läbi saamiseks oli 92 punkti vaja ja mina kogusin 97,5 st. olen rahul. Oleks tahtnud seda testi ainult endale ka jätta. Veidi olen imestunud, et paar inimest siiski läbi kukkusid, kes muidu ei tundunudki nii otud.
Täna olen jälle tööl, nähtavasti. Muidu ma väga blogi kirjutanud ei olegi, ausalt öeldes, kui ainult siin. Täna alates lõunast ja paar järgnevat päeva saavad olema üsna tegusad tänu sellele vahepealsele õppimisperioodile. Täna lähen ühte kooli rääkima, homme-ülehomme veel kahte. Neljapäev ja suure tõenäosusega ka reede on tegelikult ka juba planeeritud, aga mitte minu poolt. Reedesest ei viitsiks väga osa võtta, aga vist ei ole minu teha.
Tegemist praegu jagub, peaks üritama vähemalt sel nädalal enam-vähem normaalsel ajal, või veidi varem, magama minna. Muidu vist küll ei jaksa.
Homseks lisandus veel üks kokkusaamine. Hommikul tulen töö juurde, võtan auto, tagasi jõuan vast veidi enne tööpäeva lõppu.
Jõudsin äsja ennast jälle natuke tigedaks ajada. Võib-olla mitte ennast ise, sest põhjustajaks oli väline faktor, aga siiski. Mõnest asjast on lausa võimatu aru saada. Praegu juba tundub, et teatud asju tehaksegi meelega ning ma isegi mõistan, miks. Minu seisukohalt vaadates on see lihtsalt veidi nõme ja ajuvaba. Tahaks juba, et see värk siin läbi saaks.
Endiselt pole meil büroos õhku ja tööpäeva lõpuks mul ikka ja jälle pea valutab. Mis siis, et tund on veel jäänud.
Täna olen jälle tööl, nähtavasti. Muidu ma väga blogi kirjutanud ei olegi, ausalt öeldes, kui ainult siin. Täna alates lõunast ja paar järgnevat päeva saavad olema üsna tegusad tänu sellele vahepealsele õppimisperioodile. Täna lähen ühte kooli rääkima, homme-ülehomme veel kahte. Neljapäev ja suure tõenäosusega ka reede on tegelikult ka juba planeeritud, aga mitte minu poolt. Reedesest ei viitsiks väga osa võtta, aga vist ei ole minu teha.
Tegemist praegu jagub, peaks üritama vähemalt sel nädalal enam-vähem normaalsel ajal, või veidi varem, magama minna. Muidu vist küll ei jaksa.
Homseks lisandus veel üks kokkusaamine. Hommikul tulen töö juurde, võtan auto, tagasi jõuan vast veidi enne tööpäeva lõppu.
Jõudsin äsja ennast jälle natuke tigedaks ajada. Võib-olla mitte ennast ise, sest põhjustajaks oli väline faktor, aga siiski. Mõnest asjast on lausa võimatu aru saada. Praegu juba tundub, et teatud asju tehaksegi meelega ning ma isegi mõistan, miks. Minu seisukohalt vaadates on see lihtsalt veidi nõme ja ajuvaba. Tahaks juba, et see värk siin läbi saaks.
Endiselt pole meil büroos õhku ja tööpäeva lõpuks mul ikka ja jälle pea valutab. Mis siis, et tund on veel jäänud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar