esmaspäev, 12. märts 2012

Hullo Sunshine!



Täna on nii soe! Päikese käes ja tuulevarjulises kohas lausa uskumatu. Jubedasti tahaks juba rattaga sõita, aga eile ujumas käies sain aru, et vähemasti õhtuti on teed veel üsna libedad. Just see sama vesi, mis päev otsa sinna laiali sulab. Pealegi, on mu ratsu alles täiesti tuunimata ja kevadeks absoluutselt mitte valmis.

Eile avastasin, et viimane ujumistrennide nädal. Samas sain ka aru, et praegu juba on natuke pointi omapäi ka basseini minna. Kindlasti peab ujumist jätkama, vähemasti kord nädalas kindlasti, muidu ei ole ilmselt väga kasu ja eks ma selle eesmärgiga sinna läksin ka, et edaspidi rohkem käia.

Minu retsepripurgi-projekt edeneb vaikselt. Esimene nädal läks kiiresti. Nüüd on pikemad pausid sisse tulnud. Aga ma ei kiirusta ka. Nagu ütlesin, pole eesmärk kiirus vaid lihtsalt see, et kõik saaks tehtud. Ainuke probleem on, et ma pole nendest veel postitada jõudnud. Ühest ei teinud pilti ka, sest nad ei näinud nii kaunid välja kui raamatus ja natuke kuidagi kiire oli ka nende söömisega, täpselt ei mäletagi, miks. Võib-olla kui kunagi postitamiseni jõuan, teen raamatust pilti hoopis. (:

Ideaalis võiks ju samal õhtul ka kohe postituse ära teha!? Ma võiks seda vähemalt üritada. On juba teada, et tagantjärele asjad mul jäävadki venima. Siiani on mõned pildid inimestele Internetiavarustesse riputamata. 2011 lõpust. *oeh*

Pikemat aega plaanisin enda toas teha suurpuhastust. Terve laupäeva mõtlesin ja souigusin, miks mul peab nii palju asju olema ning, kuidas saaks neid funktsionaalsemalt ümber asetada. Eile hommikul asusingi tööle.

Kõigepealt kiskusin kapist kõik riided välja, et midagi ära visata, suurde prügikotti. Mõnda riideeset olin kandnud ainult sellepärast, et tundus, et ta on kaua kapis seisnud. Mõnda asja polnud ehk kunagi selga saanudki? Mõned asjad läksid sinna ka lihtsalt sellepärast, et neid oli liiga palju.

T-särke sain veel eraldi kotitäie sinna sisse. Nendega on plaanis midagi ette võtta, aga eks näis, kaugele jõuan. Ühest tudengipäevade särgist tegin eksperimenteerides ühe õmblemist mittevajava koti. Päris mõnus tuli välja, aga sangad said natuke liiga sügavad. Ideid on veel.

Kõige selle järel nihutasin kappi mõnikümmend sentimeetrit ning toppisin selle jälle riideid täis. Jah, enam nii väga toppima ei pidanud kui enne, aga ikka tundus, et neid võiks seal olla palju vähem. Teine ring ootab järeletulemist.

Voodi keerasin ka teistpidi ja panin arvutilaua sinna kõrvale. Pole kõige parem variant, aga ruumi tundub toas rohkem olevat küll. Hiljem avastasin, et võiks veel kapi ja laua kohad ära ka vahetada, saaks ruumi ilmselt veel juurde, aga ma ei viitsinud enam asju kapist välja võtma hakata. Ilmselt poleks mul ta lohistamine nii pika maa peale väga õnnestunud ka. Ja kui ta koos oleks püsinud - ühe sahtli juba liimisin kokku, st selle esimese plaadi, mis ära tahtis koguaeg kukkuda. Selle vahetuse-ümberkorralduse tahaks vist ikkagi ära teha küll ka.

Eile käisin õhtul peale ujumist poes. Väga ei kiirustanud ja jõudsin sinna miski 15-20 minutit enne sulgemist. Võtsin enam-vähem kiiresti mõned asjad ja hakkasin kassa juurde liikuma. Kassa juurde jõudsin enne kui öeldi, et pood on suletud, aga poest väljusin, kui see oli juba kuskil 10 minutit suletud olnud. Omaarust valisin kõige lühema saba, aga väljusin sealt ikka viimasena. >.<

Enne ujulasse minekut olin millalgi sügavkülmast välja võtnud lehttaigna. Tahtsin sellest teha sarnast saia, kui üks retsept, mida Pinterestis nägin. Pull-apart bread. Tagasi tulles oli pakend punnis ja ilmselt veidi kerkinud. Mõtlesin teha soolase ja magusa, aga magusat jagus kõigele ja mitut sellest ei jagunudki. Pärast tuli muidugi välja, et ei olnudki nii väga magus ja oleks võinud vist veidi madalamal temperatuuril natuke kauem seal ahjus olla. Kergelt nätsa tundus seest. Ei olnud ka pilti väärt. Lisaks sai ta veel pannist välja kangutamisega ka kahjustusi.

Peaksin võtma ette päeva, et kõik blogimata asjad ära blogida ja sorteerimata pildid ära sorteerida ja netti panna (mõnikord juhtub, et vaatan-kustutan ära ja mõtlen, et tehtud, nii kaua kui keegi küsib; variant on ka lihtsalt mitte linki kellegagi jagada).

Ma loodan, et järgnevatel nädalatel on ka mõnus kevadilm ja varsti saab lõpuks ometi rattaga sõitma minna!


PS! Nädalavahetusel meenus ka, et ostsin endale paar(?) aastat tagasi rullikad. Tol aastal sõitsin nendega natuke ka, aga eelmisel aastal küll mitte kordagi. Tahaks see aasta selle oskuse veel ka ära õppida. Pean selleks vist miski ohutu koha leidma, sest üksi tänavatele ma veel küll nendega minna ei julge. Kui püsti veel seisan, siis pidama küll ei saa. Ujumisega sain asja lithsaks - tulid kursused, uisutamisega peaks ka midagi välja mõtlema.


esmaspäev, 5. märts 2012

Plärts.

Olen juba kolm nädalat ujumas käinud. St 6 trenni seljataga, 4 veel. Pluss need pühapäevased iseharjutamised. Viimasega seoses, avastasin, et üksi ei ole mul mingit mõtet harjutada - saan aru, et teen midagi valesti, aga parandada kuidagi ei oska.

Üldiselt on nii, et aeg-ajalt tundub, et tuleb juba päris hästi välja, teine hetk tundub, et ei oska ikka absoluutselt. Viimane kord alguses pusserdasin midagi, siis sain aru, et üks ja teine asi valesti ja kuidagi ei tulnud õigesti välja. See viis natuke motti ikka ära küll. Siis õnneks sai vahele teistsuguseid asju proovitud ja ennäe imet - lõpuks ujusin terve otsa täitsa hästi, ilma mingite probleemideta. Siis läksin ära ka - hea emotsiooniga. Mulle üldiselt ei meeldi mingit asja niimoodi pooleli jätta, et hakkama ei saa. Ükskõik kui pahaseks ma enda peale siis vahepeal ka ei saaks. Loodetavasti on järgmine kord see meeles ka, mis ma tookord tegin.

Tööd on viimasel ajal päris palju olnud ja lootutst, ei ole, et enne aprilli lõppu seda väga vähemaks läheb. Õnneks väike puhkus siiski vahepeale plaanitud on.

Nädalavahetusel käisin Lõunas. Plaan oli minna Kuutsekale, aga sinna ikkagi ei jõudnud. Proovisime niisama suusatada, aga selleks oli ikka väga s*tt lumi - koorik peal, aga mitte piisavalt tugev, et kannaks. Selline, millest vajub läbi ja jääb kinni. Kelgutada õnneks sai ja isegi väikese lumekindluse ehitasime. Lumi oli päris märg ja väga kaua ei mütanud seal siiski.

Järgmine hommik tundus see kindlus ikka kole väike, aga ma arvan, et ta oli lihtsalt ära sulanud..

Ma arvan, et märts saab üsna kiiresti läbi ja aprilli ka väga kaua nautida ei õnnestu.


Töötaja, keda asendan kaalub tööle tagasi tulemist.