Olen juba kolm nädalat ujumas käinud. St 6 trenni seljataga, 4 veel. Pluss need pühapäevased iseharjutamised. Viimasega seoses, avastasin, et üksi ei ole mul mingit mõtet harjutada - saan aru, et teen midagi valesti, aga parandada kuidagi ei oska.
Üldiselt on nii, et aeg-ajalt tundub, et tuleb juba päris hästi välja, teine hetk tundub, et ei oska ikka absoluutselt. Viimane kord alguses pusserdasin midagi, siis sain aru, et üks ja teine asi valesti ja kuidagi ei tulnud õigesti välja. See viis natuke motti ikka ära küll. Siis õnneks sai vahele teistsuguseid asju proovitud ja ennäe imet - lõpuks ujusin terve otsa täitsa hästi, ilma mingite probleemideta. Siis läksin ära ka - hea emotsiooniga. Mulle üldiselt ei meeldi mingit asja niimoodi pooleli jätta, et hakkama ei saa. Ükskõik kui pahaseks ma enda peale siis vahepeal ka ei saaks. Loodetavasti on järgmine kord see meeles ka, mis ma tookord tegin.
Tööd on viimasel ajal päris palju olnud ja lootutst, ei ole, et enne aprilli lõppu seda väga vähemaks läheb. Õnneks väike puhkus siiski vahepeale plaanitud on.
Nädalavahetusel käisin Lõunas. Plaan oli minna Kuutsekale, aga sinna ikkagi ei jõudnud. Proovisime niisama suusatada, aga selleks oli ikka väga s*tt lumi - koorik peal, aga mitte piisavalt tugev, et kannaks. Selline, millest vajub läbi ja jääb kinni. Kelgutada õnneks sai ja isegi väikese lumekindluse ehitasime. Lumi oli päris märg ja väga kaua ei mütanud seal siiski.
Järgmine hommik tundus see kindlus ikka kole väike, aga ma arvan, et ta oli lihtsalt ära sulanud..
Ma arvan, et märts saab üsna kiiresti läbi ja aprilli ka väga kaua nautida ei õnnestu.
Töötaja, keda asendan kaalub tööle tagasi tulemist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar