Täna läksin ma närvi. Ma ei mäletagi, millal seda viimati juhtus. Igatahes, vene keele õppejõud ajas.
Põhimõtteliselt on asi selles, et meil tuleb selles aines eksam. Eelmine kord andis ta meile punktid, mis sinna tulevad ja juba siis tekkis mul hämming, kas ma olen tõesti nii palju puudunud, et enamus teemad on võõrad?
Seekord oli meid natuke rohkem kohal, kui kolm, täpsemalt siis vist isegi lausa seitse! Igastahes, selgus, et pm keegi ei ole nendest asjadest midagi kuulnud. Eelmine kord andis need uued lehed, ühte natuke vaatasime ka.
Kui ta küsis, kas meil on küsimusi, ma siis tegin suu lahti ja üritasin teada saada, miks meil ei ole eksamis need asjad, mida me aasta/kahe aasta jooksul teinud oleme, vaid täiesti uued! Tuleb ise kirjutada tekstid ka veel, mida tal ei ole isegi aega enam üle kontrollida, et me need ikka õigesti selgeks õpiks! Ma ei suudaks eestikeeleski kaheksat teksti pähe õppida ja jutustada, vene keeles siis veel rääkimata! Pluss veel hunnik uusi sõnu jms.
Küsimuse peale hakkas ta uurima, mis siis meil läbi võtmata on. Terje luges punktid ette, teised olid vait. Õppejõud hakkas siis oma vihikuid lappama. Lappas-lappas, siis pani kokku ja ei öelnud enam midagi.
Veidi aja pärast küsis jälle, kas on küsimusi, ma küsisin sama uuesti, ei saanud ikka aru. Tundsin ennast kerge patuoinana ta ees, sest teised ei öelnud keegi midagi. Ja no, siis ta ütles, kui ei ole võetud läbi minu arvates, siis võtame nüüd. Luges teksti ette, tõlkis ära ka natuke, ma ei suutnud ennast järje peal hoida sellega. Ulmetempos vaja ju nüüd läbi võtta asjad ruttu enne eksamit!
Terve aasta jooksul oleme mingit jama teinud niisama? Miks ma üldse kohal olen käinud? Mõtlesin, et siis on eksamil kergem, kui natukenegi tunnis kaasa teinud. Jah, ma olen ka puudunud ja üks tekst on sellepärast läbitöötamata, aga kõik need ülejäänud? Vastik seniilne vanamutt, ta ei mäleta kunagi, mida me teinud oleme, mida mitte, aga teab täpselt alati, mis töös peab olema! Kõigest hoolimata need seal alati ka on!
Mismõttes!? Oma pea sees viskasin teda juba vihikuga ka. Nii segast juttu ei saa ju ometi üks õppejõud rääkida? Terje oli oma noortekeskusepraktika jutu ka valmis kirjutanud ning palus tal seda kontrollida. Rääkis seal üritusest Tammsaare pargist ja vanade toolide taastamisest. Õppejõud kordas pidevalt: "Mis Tammsaare? Kes see Tammsaare on? Mis tema siia puutub? Mis tooli? Miks toolid? Kuidas toolid? Mismoodi taastamine?"
Pärast küsis veel, kas on küsimusi, ma ei hakanud enam kolmandat korda ennast vaevama. Lootusetu.
Eile juba mõtlesin, et ohjee, kool hakkab läbi saama nüüd selleks aastaks ja mul asjad ka enam-vähem kõik tehtud. Aga näedsasiisnüüd!?
Oeh.
Eile õhtul saime Kerdi ja Intsuga kokku, rääkisime korteritest. Kuna Natalja Nõmme 12-korruselisest meile tagasi ei helistanud ja päris pahane oli, kui Ints seda ise tegi, siis otsustasime Kalamaja kasuks.
Helistasin täna sinna ära ka ja see oli isegi veel täitsa vaba. Homme lähme ja ajame selle asja korda!
Raidole helistasin ka, küsisin, kas tal on mulle nv tööd, ütles, et ainult kui Haabersti üritus toimub. No, loodame siis parimat! Alati on tööd ainult siis kui ma minna ei saa!
Põhimõtteliselt on asi selles, et meil tuleb selles aines eksam. Eelmine kord andis ta meile punktid, mis sinna tulevad ja juba siis tekkis mul hämming, kas ma olen tõesti nii palju puudunud, et enamus teemad on võõrad?
Seekord oli meid natuke rohkem kohal, kui kolm, täpsemalt siis vist isegi lausa seitse! Igastahes, selgus, et pm keegi ei ole nendest asjadest midagi kuulnud. Eelmine kord andis need uued lehed, ühte natuke vaatasime ka.
Kui ta küsis, kas meil on küsimusi, ma siis tegin suu lahti ja üritasin teada saada, miks meil ei ole eksamis need asjad, mida me aasta/kahe aasta jooksul teinud oleme, vaid täiesti uued! Tuleb ise kirjutada tekstid ka veel, mida tal ei ole isegi aega enam üle kontrollida, et me need ikka õigesti selgeks õpiks! Ma ei suudaks eestikeeleski kaheksat teksti pähe õppida ja jutustada, vene keeles siis veel rääkimata! Pluss veel hunnik uusi sõnu jms.
Küsimuse peale hakkas ta uurima, mis siis meil läbi võtmata on. Terje luges punktid ette, teised olid vait. Õppejõud hakkas siis oma vihikuid lappama. Lappas-lappas, siis pani kokku ja ei öelnud enam midagi.
Veidi aja pärast küsis jälle, kas on küsimusi, ma küsisin sama uuesti, ei saanud ikka aru. Tundsin ennast kerge patuoinana ta ees, sest teised ei öelnud keegi midagi. Ja no, siis ta ütles, kui ei ole võetud läbi minu arvates, siis võtame nüüd. Luges teksti ette, tõlkis ära ka natuke, ma ei suutnud ennast järje peal hoida sellega. Ulmetempos vaja ju nüüd läbi võtta asjad ruttu enne eksamit!
Terve aasta jooksul oleme mingit jama teinud niisama? Miks ma üldse kohal olen käinud? Mõtlesin, et siis on eksamil kergem, kui natukenegi tunnis kaasa teinud. Jah, ma olen ka puudunud ja üks tekst on sellepärast läbitöötamata, aga kõik need ülejäänud? Vastik seniilne vanamutt, ta ei mäleta kunagi, mida me teinud oleme, mida mitte, aga teab täpselt alati, mis töös peab olema! Kõigest hoolimata need seal alati ka on!
Mismõttes!? Oma pea sees viskasin teda juba vihikuga ka. Nii segast juttu ei saa ju ometi üks õppejõud rääkida? Terje oli oma noortekeskusepraktika jutu ka valmis kirjutanud ning palus tal seda kontrollida. Rääkis seal üritusest Tammsaare pargist ja vanade toolide taastamisest. Õppejõud kordas pidevalt: "Mis Tammsaare? Kes see Tammsaare on? Mis tema siia puutub? Mis tooli? Miks toolid? Kuidas toolid? Mismoodi taastamine?"
Pärast küsis veel, kas on küsimusi, ma ei hakanud enam kolmandat korda ennast vaevama. Lootusetu.
Eile juba mõtlesin, et ohjee, kool hakkab läbi saama nüüd selleks aastaks ja mul asjad ka enam-vähem kõik tehtud. Aga näedsasiisnüüd!?
Oeh.
Eile õhtul saime Kerdi ja Intsuga kokku, rääkisime korteritest. Kuna Natalja Nõmme 12-korruselisest meile tagasi ei helistanud ja päris pahane oli, kui Ints seda ise tegi, siis otsustasime Kalamaja kasuks.
Helistasin täna sinna ära ka ja see oli isegi veel täitsa vaba. Homme lähme ja ajame selle asja korda!
Raidole helistasin ka, küsisin, kas tal on mulle nv tööd, ütles, et ainult kui Haabersti üritus toimub. No, loodame siis parimat! Alati on tööd ainult siis kui ma minna ei saa!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar