Laupäeval oli nii kummaline. Hommik otsa oli hea olla olnud, kui miski 14 ajal, kui arvuti tööle panin, tuli mingi hull värin sisse ja enesetunne läks hoobilt ikka väga halvaks. Ma siiani ei saa aru, mis toimus. Hakkasin ruttu teed tegema, vahepeal sõin ära veel ühe õunagi. Istusin, vaatasin oma värisevaid käekesi ja imestasin.
Võtsin oma tee ja läksin suurde tuppa diivani peale istuma. Hea uus tee oli, mida käisin spetsiaalselt ostmas. Ei jaksanud seda juurde, liiga halb oli. Kusjuures ei olnud süda paha ega midagi ja palaviku tunnet ka ei olnud, lihtsalt mingi värin ja imelik vastikus.
Jätsin pool teed joomata, võtsin teki, keerasin ennast kerra ja olin niisama hädine. Hiljem hakkas tunduma, et kõht on ka veits imelik. Pärast mõnda aega miskite imelike seepide vaatamist tuli inimese tunne juba tagasi ka. Absoluutselt ei saanud aru, mis toimus. Päris hea vist hakkas alles järgmisel päeval.
Õhtuks oli juba siiski piisavalt normaalne, et natuke LOTRO teha. Kõigepealt läks miski nullini või üheni äkki, aga siis tuli Kusti ja kogu värk venis veel mõned tunnid. Kusjuures, ei olnud erilist väsimust ka ja ei saanud arugi, et kell juba nii varajane. Mul ikka tavaliselt annab kuidagi tunda.
Pühapäeval plaanisin heegeldada. Heegeldasin, harutasin, heegeldasin veel ja harutasin veel. Proovisin uusi meetodeid ja vanu viise, ikka ei midagi. Lõpuks kerisin lõnga uude korralikku kerasse ja jätsin asja sinna paika. Sisuliselt tegin ma päev otsa mitte midagi.
Kui Kert tuli, hakkasin tema arvutist vaatama "Lohetatoveeringuga tüdrukut", sest nädal tagasi jäi algus puudu ja siis ei viitsinud väga lõpuni ka vaadata ja kui kordas, siis oli vaja järgmine hommik vara ärgata. Ühe sõnaga jäi nägemata. Nüüd oli viimane hetk see ära vaadata, enne kui algab teine osa "Tüdruk, kes mängis tulega". Vaatasin ära alguse, nähtud osa kerisin edasi, siis avastasin, et peaks veel ikka edasi kerima ning päris lõpuni ikka ei jõudnud. Olulise osa nägin siiski ära.
Mõlemad osad täitsa head filmid. Tõsi, teises oli siiski üks väga ebareaalne (Hollywoodi moodi) koht. Seal oleks pidanud peategelane hukka saama, aga sellist situatsiooni nähes mõtlesin kohe, kui ta nüüd otsa ei saa (ise ennast müstilisel kombel ära päästab), siis on nõme. Ei saanud. Muus osas ei saa väga kurta.
Ostsin endale peale ~1.5 aastat juuksevärvi. Veel mõtlen, kas või kuidas seda kasutama hakkan. Ta on tegelikult selline salkudeks mõeldud ainult. Kardan, et muidu natuke liiga kange mu õrnale parukale. Näis, üks mõte on.
Üldiselt oli siiski imelik nädalavahetus.
Võtsin oma tee ja läksin suurde tuppa diivani peale istuma. Hea uus tee oli, mida käisin spetsiaalselt ostmas. Ei jaksanud seda juurde, liiga halb oli. Kusjuures ei olnud süda paha ega midagi ja palaviku tunnet ka ei olnud, lihtsalt mingi värin ja imelik vastikus.
Jätsin pool teed joomata, võtsin teki, keerasin ennast kerra ja olin niisama hädine. Hiljem hakkas tunduma, et kõht on ka veits imelik. Pärast mõnda aega miskite imelike seepide vaatamist tuli inimese tunne juba tagasi ka. Absoluutselt ei saanud aru, mis toimus. Päris hea vist hakkas alles järgmisel päeval.
Õhtuks oli juba siiski piisavalt normaalne, et natuke LOTRO teha. Kõigepealt läks miski nullini või üheni äkki, aga siis tuli Kusti ja kogu värk venis veel mõned tunnid. Kusjuures, ei olnud erilist väsimust ka ja ei saanud arugi, et kell juba nii varajane. Mul ikka tavaliselt annab kuidagi tunda.
Pühapäeval plaanisin heegeldada. Heegeldasin, harutasin, heegeldasin veel ja harutasin veel. Proovisin uusi meetodeid ja vanu viise, ikka ei midagi. Lõpuks kerisin lõnga uude korralikku kerasse ja jätsin asja sinna paika. Sisuliselt tegin ma päev otsa mitte midagi.
Kui Kert tuli, hakkasin tema arvutist vaatama "Lohetatoveeringuga tüdrukut", sest nädal tagasi jäi algus puudu ja siis ei viitsinud väga lõpuni ka vaadata ja kui kordas, siis oli vaja järgmine hommik vara ärgata. Ühe sõnaga jäi nägemata. Nüüd oli viimane hetk see ära vaadata, enne kui algab teine osa "Tüdruk, kes mängis tulega". Vaatasin ära alguse, nähtud osa kerisin edasi, siis avastasin, et peaks veel ikka edasi kerima ning päris lõpuni ikka ei jõudnud. Olulise osa nägin siiski ära.
Mõlemad osad täitsa head filmid. Tõsi, teises oli siiski üks väga ebareaalne (Hollywoodi moodi) koht. Seal oleks pidanud peategelane hukka saama, aga sellist situatsiooni nähes mõtlesin kohe, kui ta nüüd otsa ei saa (ise ennast müstilisel kombel ära päästab), siis on nõme. Ei saanud. Muus osas ei saa väga kurta.
Ostsin endale peale ~1.5 aastat juuksevärvi. Veel mõtlen, kas või kuidas seda kasutama hakkan. Ta on tegelikult selline salkudeks mõeldud ainult. Kardan, et muidu natuke liiga kange mu õrnale parukale. Näis, üks mõte on.
Üldiselt oli siiski imelik nädalavahetus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar