Ujuma!

Eelmine nädal sain edukalt hakkama Lasnamäel liiklemisega. Kuigi mul oli GPS olemas, tekkis siiski paaril korral ka kahtlaseid hetki, kuhu minema pean.

Reedel läksin endale ujumisprille otsima. Ühes poes uurisin, teises pidi neid müüja käest küsima ja ma ei viitsinud seda, ostsin sealt hoopis jope. Mõnusalt soe, paks ja piisavalt pikk. Seest sulgedega ja nii hea. Talv veel päris läbi ei ole ning aasta lõpus on teda ju jälle oodata. Väärt ost, millega jäin igati rahule. Selle ostuga sai Buffi kauba peale.

Tatsasin Jyskist ka läbi. Seal oli hea suleteki pakkumine. Pidin ära ostma. Ammu oli juba plaanis osta ka tekk, mis üle mu voodi ulatuks või selle vähemasti ära kataks. Ühe voodipesukomplekti ja padja ostsin ka lisaks.

Prismast leidsin ka päris suure valiku prille. Valisin samad, mis mulle vist Sportlandis, või kuskil, proovides ka juba kõige paremini sobisid. Sealt sain nad €5 soodsamalt. Ainukesed, mis päris hästi istusid.

Nii ma nüüd siis tatsasin trolli peale ja sealt maha ja edasi, ühes käes suur sulejope, teises käes suur suletekk. Kohale jõudsin ja jube rahul olin endaga. Ainuke ebaõnnestunud ost oli voodipesu. Vastikust materjalist, mis esialgu tundus nagu paber. Panin kohe pesumasinasse. Veidi võib-olla aitas, aga üldiselt on see ikka jama materjal. Selline kilene, natuke võib-olla mõnd magamiskotti meenutaks. Sahiseb ka. Kui aega/viitsimist saan ostan kindlasti uue. Praegu lihtsalt ei ole üldse mingit isu poodi minna. Loodan, et see lihtsalt jääb mul kuskil silma, kuhu pean nii kui nii minema.

Laupäeva õhtul oli plaan kooki ja süüa teha, kui tädi helistas mulle, et toob oma lapsed minu juurde ööseks. Üks kümne aastane ja teine peaaegu aastane. Eks ma olin nõus. Päris ootamatult tuli, aga mõtlesin, et selle ühe õhtu saab vast ikka hakkama. Üritasin natuke põrandaid puhtamaks pühkida, aga kuna meil praegu seal koer ka, siis oli ta nii nagu oli. Kergesti näpitavad asjad peitsin ära.

Jass tõi ta minu juurde. Alguses oli ikka väga ehmunud - võõras koht ja võõrad näod ümber. Kippus Jassi juurde tagasi. Aga õnneks ta ikka õhtu jooksul harjus. Kui keegi teda ootamatult üksi ei jätnud, oli kõik korras. Üldiselt ma siiski hoidsin kogu aeg silma peal, sest meie toad ja sisustus ei ole kõige beebisõbralikumad.

Suuremaga oli selles mõttes õnneks lihtsam, et ta sai ise endaga hakkama. Kurtis küll, et igav, aga ei suutnud samas midagi välja ka mõelda. Vahepeal istus arvuti taga, aga väga vist ei viitsinud seda ka. Natuke mängis koeraga, aga see vist häiris teisi.

Miski kümpsist väsis pisike ära, teise suunasin ka teleka ette diivanile horisontaali. Tundus, et kustus ka päris ruttu ära.

Süüa teha ei jõudnudki, õnneks ema oli kooki saatnud ja võileibu sai ka ikka teha.

Öösel sain tunda peksu nii väikeste jalgade kui peade poolt. Mõnedki korrad ärkasin ka kolaka peale, kui tüüp pea vastu voodi otsalauda ära lõi, ise ei teinud teist nägugi.

Hommikul olin unine, aga ei midagi hullu. Veeretasime päeva edasi. Kõndisime mööda tuba, mängisime improviseeritud mänguasjadega, sest kaasas tal väga midagi ei olnud. Üritasime olla vaikselt, aga nendega see väga ei õnnestu. Enam-vähem siiski.

Sõime natuke ja mingi hetk panin põnni uuesti magama. Kummaline, kuidas ta sipleb-sipleb ja siis üks hetk lihtsalt magab.

Tiina-Kaido tulid umebs siis kui ta oli oma pool tunnikest maganud. Meie pitsakarbid andsid inspiratsiooni pitsa söömiseks. Võtsimegi sõidu ette pitsakioskisse. Vahepeal ärkasid magajad üles. Pitsaga jõudsime ka tagasi. Mõnus. Seal on ikka parimad pitsad. Kui siis just võib-olla Paide välja arvata - justkui sama kiosk, aga ikkagi teine.

Kui nad uksest välja astusid kuulsin midagi. St mitte midagi. Vaikus. Seda ei olnud juba mõnda aega kuulnud. Kui just Ints midagi ei mängi või filme ei vaata või ma ise muusikat ei kuula, on meil enamasti ikka üsna vaikne. Siis oli seda kuidagi eriti hästi tunda.

Ootamatult see tuli, aga hakkama saime. Väga palju pikemalt vist ei oleks jaksanud küll. Enamasti kui ma olen hoidnud, on vist keegi ikka kõrval olnud, kellele laps vajadusel ära anda või siis on nad mingi aja pärast alati tulemas.

Pühapäeva õhtul läksime lõpuks ujuma ka. Pidi ju ikka koha ära proovima, kui seal rohkem käima hakata, vesi ära katsuda jne. Vesi oli ka täitsa OK. Kui liigutasid, siis ei hakanud külm ka, aga kuna ma väga midagi teha ei osanud, siis ikka hakkas küll. Üldiselt mulle siiski meeldis ning sealt tagasi jõudes registreerisin end ka kursustele ära. Veel ei tea, kas kuulun algajate või edasijõudnute hulka, aga ilmselt juba õhtul saab teada.

PS! Vabandan, see IE vms ei taha õigesti vormistada seda posti millegi pärast.