Lumi! Mm.

Praktika oli ülimõttetu, aga asju on ikka liiga palju tegemata.

Kodus olen juba teist nädalavahetust järjest. Eelmine kord ema-isa pulma-aastapäevaks, nüüd siis pühadeks vm. Alguses pidin kolmapäeval maale tulema, aga Raido kutsus sünnipäevale ja ei saanud. Neljapäeval pidi Jass ka niikuinii minema. Hommikul, ütles, et helistab.

Kümne paiku ta ei võtnud ise kõne vastu. Poole tunni pärast, ütles, et läheb veel umbes 2h aega. Mõtlesin natuke, aga ikkagi ootasin aja ära. Veidi pärast lõunat hakkasin siis bussijaama poole liikuma, 13.30. Jah. 1h 50min Pärnu ja sealt 1h 15 Tõstamaale. Esimene buss oli täiesti inimesi täis, teises istusid 2 vanameest, kes üks hetk peale kolinat karjusid bussijuhile, et too peatuks - neil kukkus Vana Tallinn maha. Peale viit olin kodus. Ikka ja jälle alles pimedas.

Õhtul sai jälle meeletus kogustes süüa. Fantaasiakunstniku piibli ja natuke palle sain endale ka.

Reedel panime puslesid kokku.

Laupäeval ärkasin rõveda köhaga. Tegelikult see algas juba öösel. Hommikul oli külm ja vastik. Palavik 38.6 nii püsivalt. Magasin päeva maha. Pühapäeval oli ka ikka päris vastik veel. 38.2, jube tüütu ja igav koguaeg.

Täna läksin siis arsti juurde. Ema küsis veel, millal ma viimati arsti juures käisin. Ei teagi, ei mäleta. Ma ei ole ju tavaliselt haige. Kõhuvalud ei ole minu puhul. Tõsiselt vastik. Nüüd juba kolmandat päeva ainult toas. Palavik veidi väiksem, aga nõme ikkagi. Tüüütu!

Miski viiruslik kurgupõletik. Millega ma lihtsalt üks hommik üles ärkasin. Kui häiriv.

Tahtsin referaati teha, alguses polnud jaksu, siis avastasin, et Junn ka linna jäänud osade materjalidega.

Ma olen maal ja pean toas passima. Siiani on isegi kõndimine raske tundundu paar päeva. Õues on paks lumi ja ilus ilm. Fotokas on ka justkui ilma asjata kaasas nüüd.

Eesti kuue kanali pealt ei tule ka mitte kui midagi. Samad saated mitu korda päevas kui üldse midagi. Küsisin isa käest, kas ta ei ole mõelnud kanaleid juurde võtta, ütles ei. Samas tõdes, et loodussaateid oleks kift vaadata küll.

Lisaks kõigele muule ei mäleta ma ka, millal viimati nii palju telekat vaatasin.

Lüpsinaised.

Aasta viimane koolipäev

Täna kaitsesin oma kunsti lõputööd. Selleni jõudmine oli päris keeruline.

Kolmapäeval läksin pärast loenguid Tiimarisse ja ostsin suuure hunniku igasugu kunstitarbeid - pintsleid, värve, lõuendeid, käärid, liimi jne jne. Ikka korraliku kotitäie. Neljapäeval hakkasin maalima. Õlivärvidega, esimest korda elus. Päris mõnus oli. Selline eriline lõhn nendest on siiamaani toas. Tegin nendega taustad valmis (kolmele lõuendile, kokku üks pilt) ning jätsin kuivama.

Reedel olid need ikka veel päris märjad ja ei saanud midagi teha. Internetti ei olnud ka juba neljapäevast saati. Mingeid filme vaatasime, mis kellelgi parasjagu olemas oli ja enam-vähem nägemata veel.

Laupäevaks olid tumedamad toonid kuivad, heledamad veel kleepuvad. Hakkasin detaile maalima. Akrüülidega. Need on ikka kiftid, pm kohe peale maalimist on kuivad ka. Olenenevalt tööst siis on see, kas kahjulik või kasulik. Mulle hetkel meeldis. Esmaspäev hommikuks pidi valmis saama.

Pühapäeval tegin veel detaile, õhtul läksin trenni. Seal, täitsa OK oli, aga ma ei saanud vahel üldse ikka aru, miks mõnda asja nii teen, nagu teen.

Pärast trenni hakkasin jälle "Cheese"'ist liblikaid lõikama. Otsustasin hoopis nendega oma töö teha. Cahtrine Swan'i (googeldage, kui huvitab) stiilis. Miski kahe paiku öösel sain valmis ka.

Mõtlesin ümber, sest maal tuli nõme ja tegelikult õppejõud algusest peale soovitas mul seda teha. Olin talle juba enne ühe sellise töö viinud.

Esmaspäeva hommikul 8.30 hakati näitust üles panema. Ma jõudsin kuskil 10.30 paiku kooli. Koht oli olemas, riputasin pildid üles. Selle öösel tehtud ja varasema ka. Sobis sinna kõrvale.

Koolis olin kuskil poole kaheksani. Endiselt õhtune filosoofia loeng + veel natuke printimist ka kunstimapi jaoks. Selleks läksin veel ka poodi uut, suuremat kausta ostma, spetsiaalselt.

Mappi koostasin umbes tunni või veidi rohkem, st kell 22+ hakkasin lõputöö teoreetilist osa kirjutama. Internetti ei olnud endiselt. Seal oli juhend. Helistasin Terjele, õnneks ta veel ei maganud ja oskas mind aidata. Lindat enne ei saanud kätte.

Hommikul helistas Linda mulle tagasi. Siis ma ärkasin. Magasin näiteringi etenduse maha. St selle ajal ma enam ei maganud, aga nii kiiresti kooli ka ei jõudnud. Panin oma kleidikese selga, võtsin mapid-tööd kaasa ning läksin kooli.

ÜE ruumis üritasin printimisega tegeleda. Kahjuks, aga minu Open Office ja sealne Word ei tahtnud koostööd teha, kõik oli sassis. Kuskil 20 minutit läks selle parandamiseks. Vähemalt. 10.00 pidi kaitsmine hakkama. 9.47 läksin arvutiklassi minu ja Linda töö nimesilte printima. Seal olid need salvestatud, mingid vormid. Printer ei töötanud ja keegi printis veel enne mind. Napilt enne 10 jõudsin vist valmis.

Igastahes, avamine lükkus edasi, oma akadeemiline veerandtund, ma arvan. Linda video jukerdas ka natuke.

Ma olin selleks ajaks juba päris närvis. Kui oleksin pidanud esimesena kaitsma (nagu alguses õppejõud mulle pakkus - koridori kõige esimest kohta töö jaoks), ei oleks sellest mitte midagi välja tulnud. Nüüd olid nii mõnedki õnneks enne mind, keda kuulates suutsin end maha rahustada. Läks päris hästi, öeldi.

Ma sain A.

Õppejõud ütles ka, et meie kostüüme olla kiidetud. Panime kõik kokkuleppeliselt mustad püksid/seeliku selga. Ma arvan ka, et me olime kiftid, nagu alati.

Isegi kursusetöö ei ajanud mind nii pabinasse kui see, tundus kuidagi niivägapalju olulisem. Nagu keskkoolis oli nt inglise keele eksam ainuke, mille pärast põdesin - ootused olid kõige suuremad. Tulemus tuli ka minu eksamite parim, aga ikkagi mitte nii hea kui lootsin. Noh, tüüpiline selline.

Nii hea rahulik oli kohe pärast olla.

Kehti jt liikumisringi omade tantse vaatasin ka. ABBA ja disco olid stiiliks. Sellised väga bling ja gläm. Üks tants kujutas endast ka publiku kaasamist. Ma võtsin ka osa, Kethi pärast. Uskumatu lihtsalt, kui tubli ta on, et kõigega nii hästi toime tuleb, mis tal õlul on. Mulle meeldib kui inimesed teavad, mida nad tahavad ja tahavad seda väga. See tähendab seda, et nad ka saavutavad selle.

Esmaspäevast hakkab praktika, Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuses minu jaoks. Sinna on mul umbes 300m vist max minna, hihi. Igastahes, see kestab kuni jõuludeni, siis tuleb IK ehk vaba nädal, siis omakorda sessi nädal, kus on üks eksam ja siis 2 nädalat vaheaega. Järgmine kool on kahe kuu pärast, jaanuari lõpus. See on juba järgmine aasta, 2010. Ulme.

Ma loodan, et KOV töö ei ole väga igav.

Minu tööd (pics by Terje):

Luxerific!

Nph, jälle üle pika aja. See on viimasel ajal kombeks vist hakanud saama. Ikka mõtlen "oh, sellest võiks blogida", aga miskipärast järgneb sellele "nagunii unustan ära/ei viitsi" vm. Aega ju tegelikult isegi oleks, midagi muud tarka niikuinii ei tee.

Koolis olen enam-vähem täitsaväga ilusti käinud, suurem osa asjadest tehtud ka. Hetkeseisuga veel puudu raamatu "Strateegiline juhtimine" analüüs, kunsti lõputöö ja selle teoreetiline osa, kõik sotsioloogia ülesanded, kunstinäituse analüüs ja mingi kunstifilmi vaatamine/-raamatu lugemine. Diplomitööd, langetasin raske otsuse, ma ei tee. Selle asemel siis eksam. Kuna varem seda olnud ei ole, vähemasti viimastel aastatel, siis keegi ei tea veel täpselt, kuidas see välja nägema hakkab. Räägitakse ainult, et on praktiline ja teoreetiline osa. Näis.

Trennides olen ka ikka käinud. Enamasti on meid kohal 5, eelmine kord oli 7, rohkem väga vist pole näha saanud ka. Viimane kord oli siis keski uus kutt ka. Nime ei mäleta. SLGga mängis, niipalju kui see lubas, katki oli. Kusti oma ka ei tööta juba mõnda aega ja Intsu omale pole siiani uut bolti sisse saanud. Seega 4st 1 toimis, minu oma.

Täna sai Ints oma LUXE ka kätte. Ma sain ka katsuda. Ausaltöeldes, ma pole vist midagi paremat käes hoidnudki. Tudnub, et olen ka otsustanud, mis järgmiseks osta. Varem olin ka erinevaid asju saanud katsetada, pole olulist midagi aru saanud. Mõtlesin, et lihtsalt ei suuda eristada. Tundub aga, et ükski pole lihtsalt nii hea olnud. See on lihtsalt ulme!

Isa ostis vahepeal ühe auto. See seisis siin Soos meil aias mõnda aega. Käisime mõni kord trennis. Viimasel neist oli üks rehv täiesti töss. Peaaegu oleks saanud ratta vahetust proovida, aga ei õnnestunud jälle. Muidu avastasin jälle, kui päris viimast korda sellega sõitsin, et mulle ikka ei meeldi autoga sõita.

ÜE juhatusega käisime ooperis mingi päev kui meil IK-nädal oli. "La Traviatat" vaatamas. Itaalia keelne, Giuseppe Verdi kirjutatud. Esimene vaatus (kestis pool tundi) oli selline sissejuhatus ja enam-vähem ok, edasi kiskus väga seebikaks ikka ära. Peategelane mängis hästi, aga teose sisu oleks võinud põnevam olla. Tema hääl oli parem kui need, mida YouTubest praegu vaatan. Üks laul oli ka tuttav, Pavarotti & Friends (ma ei teadnud varem, et see laul räägib joomisest):

Tegin koolis plastiliinist & käbist siili ja papptaldrikutest akvaariumi.

Absoluutselt pole blogimist toimunud ikka viimasel ajal. Päris pikal viimasel ajal, nii üldisemas plaanis. Pragu on jälle nii pikk vahe jäänud ja üldiselt nad kipuvadki mul miskipärast sellisteks kuidagi tekkima.

Koolis on läinud enam-vähem. Pressi arvestuse sain juba kätte, B. A'd ei saanud keegi. Ma ei taha temast rääkida. Saatis mu kursusetöö märkustega, mida parandama peaksin, tagasi nädal peale seda kui oleksin pidanud lõputöö teema ütlema!

Kunstiks tegime Kethiga slide-show filmi- ja videokunsti kohta. Kolm tundi istus ta meie juures Soos ühe WP ajal. Enamus aeg läks sobivate-ilusate piltide otsimiseks, mu meelest. Ja vajalikke kunstnikke ei maininud me selle aja jooksul kordagi. Toda tegime hiljem veits ja ma lisasin ise hunniku David Lynchi kohta veel juurde ka. Hästi läks ja saime A.

PSP webcast oli ka millalgi. Päris vahva, Boston Red Legion võitis ja värki.

Eelmine nädal oli keeruline. Palju tegemisi ja muidu ka. Avastasin, et nii mitu on veel tegemata töid mul, mille tähtaeg ei ole veel läbi, aga minu tegutsemistempot arvesse võttes samahästi kui on ka.

Esmaspäevaks pidin tegema ÜE valimiste plakati ja kolmapäevaks enda kohta kunsti plakati. Pühapäeval enne trenni hakkasin tegema. Kolmapäevasest alustasin, loomulikult, ja sain valmis ka. Teine läks p**sse. Pärast trenni tegin teise, PhotoShopiga.

Trennis olin tookord ikka häda. Kõigepealt oli tuju vist paha. Kuigi ma ise alguses arvasin, et lihtsalt väsimus see. Aga mul vist ei olnud jälle päris õigus, kui mõtlema hakkasin. Trennis hakkas juba minema kui slaidides tahtis mul pilt kuhugi eest ära joosta. Tasku näiteks. Võtsin hoo maha. Proovisin korra veel, aga mitte rohkem tookord.

Kusti käis mulle veel spetsiaalselt markerile toru toomas, sest olin enda oma maha unustanud. Suurimad tänud selle eest. Kahju, et väga kasutada ei saanud. Karli vähemalt sai mõned mängud kaasa teha siis.

Võib-olla on asi ka selles, et ma ei söö üldse nii, nagu mulle soovitatud on!

Neljapäeval saime juhatusega MacBBQ's kokku. Rääkisime juttu, jõime teed ja sõime kooki ja banana-splitti. Sai vast mõned asjad selgemaks ka. Kuigi osast ma siiski päris hästi veel aru ei saa ka.

Trummis pole juba kaks nädalat käinud. :/

Laupäeval käisin matustel. Ei oska midagi rääkida sellest. Kuigi vbolla isegi tahaks. Lihtsalt väga kurb. Mnjah. Ja ikkagi, ma ei saa aru, miks surnuid pildistatakse? Ma vältisin tema vaatamist siis. Siiski nähtud pilt kummitas tükk aega hiljem ka veel silme ees. Võigas mälestus perekonna fotoalbumisse, või ei?

Valimas käisin ka.

Märkmiku ja mälupulga unustasin maale. Kohutav. Mu mälu on ikka nullilähedane. Midagi ei tea, kui kirja ei pane või kuskilt ei loe hiljem.

Täna käis SPriit meil külas. Rääkisime trennidest. Kuidas asju paremaks ja sujuvamaks teha. Et tiim töötaks, et see üldse olemas oleks. Ma olen veits skeptiline kõige selle suhtes, kuna siiani pole keegi mingit märku andnud, et huvitatud oleks. Kuidagi raske uskuda neid põhjuseid, mis kuulda on toodud, miks keegi kohal ei käi. Aga siiski, uued mõtted olid väga head ja ma loodan, et nad ka töötavad!

Peaksin nüüd neid tegemata töid tegema hakkama!

PS! Päeval linnast tulles nägin kuidas Linnahallist linna poole seisis 8 trammi ja Kopli poole veel 14 üksteise taga reas. 8st esimene oli poolenisti rööbastelt maas ja lömmis. Inimesed Mere pst'l ootasid närviliselt, nagu tundus. Mina hakkasin, loomulikult, jala liikuma. Kes viitsib seista paigal pool tundi, tund ja mõelda, miks trammi ei tule? Pole kunagi sellest aru saanud.

Vihma sadas, aga s*taks mõnus oli!

S*ttagi pole muutunud!

Koolis tuleb küll üldiselt käia 3 päeva nädalas, aga ega ausalt öeldes selliste päevadega rohkem ei jõuakski.

Tudengipäevade ajal oli õnneks jälle IK. Sai igalpool käia. Kuigi, jah, ma see aasta väga aktiivne just ei olnud selles suhtes. Motivatsioon kadus juba kevadel ära veits.

Laserlahing õnnestus. 70 inimest tuli kohale ja kõigile meeldis. Mõned tahtsid veel, teised paintballi. Näis, mis kevadel saama hakkab. Evelin juba pärast autasustamist mainis ka, et see nüüd uus üritus Tudengipäevade kavas. Ja nii jääb ka. Kift täitsa.

Ainuke asi, aeg võiks veits varajasem olla, pimedaks läks.

Esimene trenn oli ka eile Madaras jälle üle pika aja. Hommikul Jako kirjutas foorumisse, et teeme seal sparri 1-4-1ga. Nad ei tulnud kohale, olid hoopis Steel Nerve & EPC. Aga kift oli ikkagi. Mis siis, et mul SLG vahepeal trikke tegi ja pallid loaderisse kinni jäid. Tegelikult läks isegi väga hästi. Mingisugused paar kõhulislaidi isegi õnnestus sooritada.

Kahju, et meil nii paljud teisiti mõtlevad kui võiks. Viimasel tiimikoosolekul, kus ma küll paljust väga aru ei saanud, jäi siiski mulje, et kõik tahavad veel painti ja trenni teha. Eile oli suurepäraselt näha, et asjad on ikka vanaviisi.

PS! Laserlahing ikka toimub!

Linda sünnipäev oli nii vahva. Nii rahulik. Üks poiss korra kukkus küll teise korruse rõdult alla, aga muidu möödus vägagi mõnusalt ja nostalgiliselt. Vahva seltskond oli koos!

Täna oli kuidagi nii mõnus hommik. Kooli jõudsin ka isegi õigeks ajaks. Kihutasin küll, aga hiljaks ei jäänud. Üheski loengus ei tulnud ka und peale. Mõnus. Hea algus on päevale ikka nii oluline!

Koolist ära tulles oli juba nii pime. Palju pimedam kui nädal aega tagasi. Peaksin enda eeslile laterna ostma.

Homme pean 8.30st umbes 17.30ni koolis olema. :/

NT3

Nii ammu pole kirjutanud, et ei viitsigi väga täpselt kõike seletada. Pole vist väga oluline ka. Enamasti ikka töö ja Skyjump. Vahepeal hakkasime tudengipäevi jälle korraldama, mis varsti juba toimuvad.

Ida oli Tallinnas. Käisime tema perega loomaaias. Pärast sain teada, et järgmine päev olid kõik piletid ainult 15 krooni olnud, sünnipäev vm. Aga no, mis seal ikka. Tegelikult oli väga vahva. Polnud ju nii ammu näinud. Maria Liisa juba täitsa tibi valmis ja Karl Martinit polnud ma üldsegi näinud. Kift igatahes. Ma loodan, et nüüd näeb veits tihemini ikka, kui viimase kahe aasta jooksul

Soomes käisime ka jälle. Kehvasti läks seekord, aga hooaja eesmärk ja hulk kuldseid säravaid paelaotsas kettakesi sai ikka kodumaale toodud. Nagu räägitakse, siis esimese eesti tiimina oleme kinnises divisionis nüüd seal.

Kool hakkas kohe järgmine päev pärast Soomet. See oli 31. august. Õnneks oli siis ainult aktus. Ma olin piisavalt väsinud, et see napilt vastu pidada. Teisipäeval oli miski infopäev, kus meil pidi esinduse ruum päev otsa lahti olema. Sellepärast on mul nüüd juba esimene puudutud loeng ka kirjas. Kursusejuhendaja oli lektor kusjuures. Loodan, et ta mõistab. Üldiselt oli vist teadlik muidu.

Neljapäeval läksin jälle üle kuu aja maale koju. Mõnus oli. Kuigi reedel pea päev otsa olime hoopis Pärnus. Isal oli mingeid juppe vaja ja minul ka, ratta jaoks. Hiljem hakkasimegi seda mulle ehitama. Õigemini ümber ehitama. Isa vanast pererattast. Selline kokkupandav ja väikeste ratastega, nagu nad olid. Kummaline sõiduriist. Selline eesel (kui järgida reeglit, et tavaline jalgratas on hobune ja BMX poni, siis..). Aga see ehitamine jäi veits pooleli, sest mõned jupid jäid ikka puudu, kuna me ei arvanud, et neid nii palju vaja välja vahetada on.

See esmaspäev pidime kooli minema kella 12ks. Taaskord Pressi loeng. Aga teda ei tulnud. Olgugi, et me ootasime. Meeri tuli isegi spetsiaalselt taksoga kooli, et ei hilineks. Meile oli unustatud mainida, et ta on kolm päeva Narvas koolitusel. See pahamel ja eufooria, mis kursuse peal siis lahti läks oli ikka päris korralik. Midagi sellist inimeselt, kes ise alati nii nõudlik kõige suhtes on, poleks küll oodanud. Teised on pahased, mina lihtsalt jälle väga pettunud.

Ootasime need kaks tundi siis niisama. Läksime Lindaga Nukile külla. Sõime natuke ta õunu ja võikusid.

Teadusliku uurimistöö aluste õppejõud oli õnneks kohal ja õigel ajal valmis.

Järgmise loengu õppejõudu ootasime tund. Teda ka ei tulnud. Tema ainuke kontakt olla ka ainult sellel samal Pressil olnud. Põhimõtteliselt jälle hiigelsuur segadus. Veetsime pool päeva koolis, samas ainult ühes loengus. Ajast on kahju.

Ratta sain ka eile kätte, Jass tõi ära. Eile õhtul käisime korra sõitmas isegi, poni, hobune ja eesel. Nii mõnus oli. Ma isegi ei mäleta, millal ma viimati jalgrattaga sõitsin. Aga see minu oma on ikka paras veidrik küll. Aga kift näeb välja! Peaks vist pilti tegema kunagi?

Täna läksin rattaga kooli ka. Olgugi, et ei olnud aega minna kiivrit ostma vahepeal. Jõudsin täitsa ilusti kohale. Ja tagasi ka!

Päev oli ka täitsa vahva. Psühholoogia oli sama uim, nagu ikka - nii juhtub kui 5 erinevat psühholoogiat annab üks ja sama õppejõud - kõik üks teema pm. Veidi erinev ikka, aga üldiselt päris sarnane. Igavalt sarnane.

Sotsioloogia õppejõud on mõnus. Kuidagi oskab kaasa haarata. Ta on üks uutest meil. Väljastpoolt kooli vist jälle. Aga ainukesed head õppejõud ju ongi!? No, peaaegu ikka.

Muusikaloeng oli ka ja loomulikult mulle see meeldis. Tiit Kõrvits on ka päris mõnus lektor. Näiteid oskab hästi tuua ja seletada.

Kunst on ka täitsa minu teema vist. Täna oli küll rohkem selline plaanidest rääkiv loeng, et mida me peame arvestuseks tegema hakkama jne, aga juba tundus nii huvitav. Mul kohe mõte hakkas jooksma! Pärast pidi ainult kunstiringi omadele ka loeng tulema, aga see jäi ära. Joonistame hoopis kodus oma astreid.

Kella 17ni oli nüüd tänu sellele veel 2h aega. Planeerisime natuke koosolekut sel ajal. Pooled inimesed olid juba 16.30 kohal. ÜE ruumi me ei mahtunud. Hõivasime kõrvalklassi. Kohal oli umbes 3 sotsiaaltöötajat, 5 lasteaiaõpetajat ja terve klassijagu noorsootöötajaid. Enamus, loomulikult, esimese kursuse hüperaktiivikud, kes arvavad, et nad jäävadki sellisteks. Nagu me kõik oleme juba teinud ja arvanud!

Nii vahva on neid ikka vaadata. Samas, kahju, et nad ilmselt peavad nüüd siin oma ootustes pettuma. Kuigi, ehk ka mitte, neil ei ole enam lihtsalt nt., vaid nt. multimeedia ja disaini lisaerialadega või rahvusvaheline nt. Hoopis teised asjad ja vast rohkemgi õppejõude väljastpoolt. Samas no, põhiained on ikka meie samade vanadega ja koolisüsteemi ei paranda siin vist väga miski. Aga näis, selle poole me ju püüdleme.

Koosolek oli päri hea. Saime uusi ideid ja aktiviste neid korda saatma. Loodame, et nad peavad siis vähemalt sellegi aasta sellistena vastu!

PS! Mul selline tunniplaan praegu, et N & R vabad.
PPS! Tudengipäevad tulevad, 28. sept - 1. okt.

Viimase aja sündmustest.

juuli viimasel neljapäeval läksin koju. Maale. Ema oli mulle vägamitu korda juba helistanud, et ma ei ole seal jälle nii kaua käinud. Aga no, täitsa mõnus oli.

Laupeäval tulin jälle tagasi.

Intsule oli vaja soengut teha. Hari roheliseks värvida ja püsti ajada. Soome võistlusteks.

Kõik läks hästi, aga värv ei hakanud peale.

Soome läks ka kenasti, Adrenaliin on endiselt juhtpositsioonil. Oulusse läheme suure kambaga kohale.

Tegin LOTRO need kaks päeva üksi Soos.

Esmaspäeval läksin esimest korda Stroomi randa tööle. Poole päeva pealt. Täitsa lahe.

Teisipäev-kolmapäev olid me juures couch surferid Soomest. Käisid Madontsikut vaatamas. Mina olin mõlemal päeval ikka Stroomis tööl. Tegelikult täitsa tüütu. Enamus ajast on niisama passimine. 6h jooksul 7 klienti. Hommikul & õhtul rohkem.

Neljapäeval võtsin vaba päeva.

Reede-laupäev-pühapäev oli Sky'ga legendaarne Antsla Hauka laat. Seekord rekordkassat ei tulnud, aga päris hästi läks siiski. Reedega, kui me veel töötamagi ei pidanud, saime juba kohamaksu tagasi teenitud. Laupäeval oli mul paha. Viimasel päeval said kummid otsa ja piinlik oli.

Ints tõi meile Stacko mingi päev.

Kolmapäeval oli tudengipäevade koosolek. Mõnus. Asjad hakkavad jälle liikuma. Aga meil ei ole praegu üldse raha. A. Le Coq ütles, et 'mõtleb' veel. Mõnes mõttes heagi, kui ei pea seda õllet koguaeg rahvale pähe määrima.

Neljapäeval tegime Kethi ja Meeriga Soos koosoleku. Mardo ei tulnud, ta on Soomes tööl. Vahva oli. Stacko oli, nagu ikka, üliaktiivne ja tahtis nii mängida terve selle aja. Samas no, tal võib ju tõesti ka 2,5h jooksul igav hakata kui kõik istuvad, räägivad ja talle üldse tähelepanu ei pööra?! Igatahes, saime palju vajalikke asju ära räägitud.

Hommikul olin natuke Stroomis ka jälle. Tegin pilti. Peaks need arvutisse ka vist tõmbama.

Reede-laupäev oli suverull 2009. Kliente ei olnud palju, aga kuidagi väga mõnus oli siiski. Ilm ei olnud ei liiga külm ega palav, mõnus vahelduv. Ööbisime Mihkeli vanavanemate juures. Tegime õhtul endile head süüa ja jutustasime niisama. Ma ei olnudki seesuvi Sky2 peal töötanud veel. Selle kokku panemine, muidu, oli paras huumor. Mihkel sundis Rannot enda Skujumpi pusa selga panema, too oleks muidu oma lilla dressikaga lapsed ära hirmutanud. Naiste teksad olid tal juba niigi.

LOTRO WP käis kui ma tagasi jõudsin. Jumbu jõudis öö jooksul level 28lt 30le.

Hommikul toodi Kusti ka ja pidu läks edasi. Seekord arendas Jumbu oma puutöölise oskusi ja levelit edasi ei saanud. Enamus pooleliolevaid queste on fellowshipile. Puudu jäi, siiski, vaid väga natuke.

Tegin köögi lõpuks korda, nüüd saab seal ka jälle süüa.

Sky @ Maidla.

Reedel läksin tööle. St võitsime Maidlasse ja panime Skyjumpi üles. Veidi kauem läks aega, kui tavaliselt, sest saime kerge paduka kaela ja ega me väga ei kiirustanud ka.

Ööbisime hostelis, mis asus täpselt mõisa (kooli) kõrval spordihalli kohal. Ehk siis sisuliselt teine korrus, aga päris kõrgel selle kohta. Seega oli seal palav. Me saime endale ainsa vaba toa. Ülejäänutes olid miski Euroopa Noorte projektiga igasugused noored koos. Kuna kõik kohalikud poed olid juba kinni ja süüa kuskil ei müüdud, tegid eesti neiud meile omletti. Salatilehe panid kaunistuseks ka juurde. Lisaks veel pakuti küpsisetorti ka niisama.

Sellistel hetkedel on hea tõdeda, et häid inimesi siiski ka veel leidub. Nad said homme meile tasuta hüppama tulla siis.

Ärkasime kaheksast, üheksast algas laat, meie olime valmis teenindama. Inimesi veel ei olnud. Vähemasti seal mõistagusel alal. Seal pidi ametlik avamine toimuma kella 12st, koos rongkäiguga. Nii oli ka.

Kuskil kella ühest neljani oli inimesi väga korralikult, aga mitte ka üleliia palju. Erilist järjekorda ei tekkinud kordagi. Kell 16:09 hakkas sadama. Raido hoiatas Olarit, et meile tuleb 20 minutit kestev padukas varsti. Nemad olid teise tiimiga kuskil Jõgevamaal. Sadu tuli. Suurem hoog kestis tunni, edasi jäi väiksemalt veelgi sadama. Olime läbimärjad ja külm hakkas. Varbad lirtsusid ketside sees ja juuksed tilkusid vett.

Hiljem tuli päike jälle välja, aga kadus maja taha ja me jäime ikkagi varju. Endiselt külm. Mingi hetk sain Olarilt teise pusa ka peale. Hakkas veidi parem küll, aga varbad olid endiselt läbiligunenud.

Teenindama pidime esialgsete juttude järgi 12h ehk siis 9st 21ni. Kuna, aga seal toimus ka väike loosimine ja meie poolt oli sinna kümme tasuta hüppamist antud, kinkekaartide näol, siis ei saanud veel õigel ajal lõpetada. Selleks ajaks olid neist vaid mõned üksikud käinud.

Kõht oli ka juba päris tühi. Viimati sõime hommikul. Mainisin seda jutu sees kogemata Ervinile ja ta saatis mu kohe sööma. Ilma vastuvaidlemisteta. Läksin, päris hea oli.

Külm oli endiselt. Olari ütles: "Pea vastu, Salu".

Kümnest ei olnud enam väga kliente. Laval oli N-Euro ja esitas oma vanu superhitte. Endiselt olid pooled loteriivõitjad meie juures käimata. Kui 22:30ks kedagi tulnud ei ole, paneme asjad kokku.

Kedagi rohkem ei tulnud. Kõik asjad olid endiselt märjad ja kokkupanekuks kulus 1,5h ehk siis 00:00 olime valmis.

Seal valmistati miskit ilutulestiku-moodi asja ette, mõtlesime, et äkki südaööl hakatakse seda laskma. Sõitsime Erviniga platsilt ära, Olari ja Kadri-Britt jäid ootama-vaatama. Veidi aja pärast tulid nad meile järele. Katsu oli mõisaväravate vahel veits matsu pannud. Muda sees plätudega, küünarnukiga vastu kiviposti. Ouch!

Mõni kilomeeter pärast Kiviõli, või kuskil sealkandis, oli politsei tee ääres. Seisis täpselt 70km/h piirangu märgi taga. Loomulikult ei jõudnud me haagisega nii kiiresti pidurdada ja ta pidas meid kinni. 20km/h üle. Ervini käest küsiti, kas eelmisi rikkumisi ka on, ta vastas ei. Kutsuti edasi politseiautosse.

Tegelikult eelmise hooaja lõpus peeti meid umbes 50m enne Muugat kinni ja siis ta sai natuke vahtralehe puudumise eest. Istusid tükk aega seal meie taga autos. Ervin uuris sõidukit seestpoolt, sellel oli tagumisel istmel üks see sang ära tõmmatud, mis ukse kohal on. Selle asemel ei olnud midagi, ainult auk.

Olari tahtis põiele, aga ei julgenud minna politsei-onu auto ette.

Trahvi sai kokku väga vähe, arvestades kõiki asjaolusid.

Muugale jõudsime kuskil kolme paiku öösel, soos olin pool neli. Ikka veel külm. Tegin teed ja jäin magama.

Eile magasin pool päeva maha. Õhtul vaatasime Intsuga Night at the Museum ja Night at the Museum 2. Teine osa oli minu jaoks natuke liiga palju, aga samas ka mitte midagi väga hullu. Ühe korra võib vaadata küll.

Reportaaž Soo salongist.

Laulupidu oli äge. Ulmepalju rahvast oli ja tüütu ringi liikuda. Vahva oli laulukaare all osasid noote esimest korda näha. Rongkäigu lõpuks said seal mängitud lood ka lõpuks kõik selgeks.

10. olid Skype suvepäevad. Painti mängisid seal sees ka. Läänemaal, Toorakul. Neid oli palju ja asjade hulga järgi oleks võinud peaaegu arvata, et tegu on suurmänguga. Hommikul sai draamat ja kino, kui Kiilist asju võtsime. Kadunud kompressor oli oma kohal, kus ta alati olnud on. Asjad ei tahtnud autodesse ära mahtuda. Kõik inimesed ei olnud kohal ja valmis, kus ja kui oleks ehk võinud. Aga tulime toime, vahva oli! Esimest korda kui ma kuskil rendimängul abis olin, vot nii suure üritusega oli tegemist!

11.-18. olin laagripraktikal Tabiveres, majanduslikult rasketes oludes perede lastega. Valmistuge memuaariks.

18. tuldi mulle otse laagrisse järele ja läksime võistlustele. Nagu välja tuli, olin ma vist ainuke, kes tol päeval meie tiimist markerit kätte ei võtnud ja platsile ei läinud. Meedia 10 tegin jälle. Filmimine tuli paremini välja kui eelmine kord, aga arenemisruumi on ikka tuugalt! Piltidel, mida tegin siis kui teise kaamera aku otsa sai, ei olnud ka väga vigagi isegi.

Üldiselt läks kenasti. Mängijad ise olid rahul ja muidu ka. Intriige ja üksteise peale karjumist ei olnud, kõik tegid oma tööd hästi. Isegi Karli, kellele see oli esimene x-balli võistlus. Üks kohtunik oli kuidagi üliagar, aga tal ei ole sel alal vist väga kogemusi ka veel. Kül harjutab veel!

Ints sai päikesepiste ja vedeles enamuse vabast ajast pikali maas, kuhu ma talle külma vett ja asju tõin. Vahepeal Karli sõbranna pakkus mulle juba putsasid, et ma saaks väljakule minna, aga rohkem asju mul vist ei oleks olnud ka siis väga peale nende. Püksid olid ka jalas. Soos leidsin maski ka autost. Tegelikult peale vee vist väga midagi. Kerdil oli ka hiljem halb ja ma sõitsin ise autoga Tallinnasse. Kohale jõudsime!

Muidu pääsesime finaali ja jõudsime 4. kohale. Head mängud olid kõik, kokku 29 roundi.

3. divisioni omad olid vist ka neljandale tulnud, aga neid ma ei näinud ja ei oska täpsemalt kommenteerida.

Ulme palav ilm oli ikka tõesti! Hiljem lugesin Postimees.ee'st, et see oli miski subtroopiline rõhkkond vm, mis siia saabus ja nüüd peaks parasvöötme suvi tagasi tulema, 18-22 kraadi sooja jn. Täitsa hea.

Pühapäeval rääkisin emaga, nad tulid just Transilvaaniast, Dracula lossi juurest jne. Seal ei saanud ühte teed pidi kõrgemale kui 1500m minna, sest torm murdis nende ees teel puu juurte ja kividega maast välja. Pärast kohalike abiga üritasid seda sealt likvideerida. Vist ei õnnestunud. Aga ma ei mäleta ka enam.

Samal päeval oli neil umbes 20 minutiga 24mm vihma maha sadanud. Alevis üle pahkluu vesi tänavate peal jne jne. Tuletõrjeautod sõitsid edasi tagasi ja päästsid inimesi igaltpoolt.

Hiljem tuli see torm Tallinnasse ka. Siin kestis märksa kauem. Mingid tüübid seisid meie akna all paljaste ülakehadega tänava ääres ja ootasid, et autod neid täis pritsiks seal. Ints tegi filmi ka, aga mul ei ole seda veel kuskilt siia näha panna.

Eile oli avatud Soo juuksurisalong, kõik saime omale uued soengud. Esimesena Kert. Ta vist ei olnud väga oma tulemusega rahul. Või, ma ei tea ka. Igatahes, sellepärast ma esiti ei tahtnudki ise seda teha. Et kui ei olda pärast rahul. Selline põdeja, nagu ma olen, eksole. Ints oli siis see julge. Tubli! Kõik see jäi samuti ilusti filmilindile. Vahepeal ilmselt mitte väga hästi, kuna ma hakkasin naerma, aga nii enam-vähem ikka.

Mina olin teine. Ints tegi seekord tööd väga ettevaatlikult ja tasakesi, mulle tundus. Poleks uskunud, et ükski neiu teda kääridega oma juuste kallale laseb vm. Ei ole hullu midagi ju! Ma ütlesin algusest peale, et mul kama, mis ta mulle pähe lõikab. Tubli, sust võib täitsa asja saada!

Ma tegin siis viimasena Intsu enda soengu korda. Selle harja. Lõikasin ühtlasemaks ja külgedelt lühemaks. Juba pm valmis rohelist värvi peale panema ja Soome minema!

Tegelikult on kõik soengud pm samad, aga lihtsalt natuke lühemad!

Ints oleks poodi minnes peaaegu perseli suurde mudaauku lennanud, aga pääses napilt. Isegi poeskäimine, selline jubetüütu ja muidu igav tegevus, on meie jaoks naljakas.

Üks prantslasest couch surfer tuleb vist meile homme kaheks ööks külla oma sõbraga.

Teen laagriblogiks eraldi postituse.

Tantsupidulised on igal pool!

Vahepeal olen suutnud pildid üle vaadata ja netti panna. Päris tubli, eksole?! Tegelikult selleks ei kulunudki nii väga palju aega kui ma arvasin. Samas, ega ma nüüd aega ka küll ei võtnud.

Õhtul ma läksin poodi ja olin vist viimane klient, kes sealt välja tuli.

Esmaspäeval koristasime. Jube palav ilm oli ja pm ei saanud midagi teha. Korra tuli see ka enne meelde, et koristades hakkab palav, a siis läks sama ruttu meelest ära ka.

Igatahes, viimane piisk selleks oli, kui mul hommikul kurk maha kukkus võileiva pealt ja see üleni karvane oli! Päris vastik vaatepilt selline. Nii suurt koristamist ei olnudki siin veel ette võtnud ja ma arvan, et enam niipea ei tule ka.

Suures toas olnud arvutijupid ja risti-rästi üle põranda jooksvad juhtmed said kokku korjatud. Nüüd on ainult Intsu Interneti kaabel, aga seda ei julgeks küll keegi välja tõmmata. Tuleb lihtsalt kunagi hiljem mujale ehitada.

Mõnus on jälle paljajalu käia põrandal.

Chocolate'i vaatasime ka lõpuni. Polnud paha. Lõpus näitas, kuidas nad neid trikke-asju seal tegid. Ei olnud eriti mingeid nukke kasutatud kusagilt alla loopimiseks. Selles mõttes ikka päris jõhker. Aga samas, kift mõte niimoodi ehedalt kõike teha! Sisulise poole pealt, kõik pahad said surma ja tüdruku ema ka. Veidi enne tuli välja ka tema isa.

Hiljem hakkasime filmi vaatama. Esmalt "Milk", mille leidsin Clawfingeri laulja Zaki blogist, soovitas kõigile. Panin selle käima ja läksin ise oma pesu kuivama riputama. Järsku kuulsin Intsu karjatust teiseltpoolt seina "Mis see on mingi pede film või?" Nojah, Harvey Milk oli esimene nö avalik gei, kes oli valitud poliitikas tegutsema. Päriselt sündinud lugu. Mulle tavaliselt meeldivad sellised tõsielul põhinevad asjad, aga kuna ma isegi ei näinud, mille peale see karjatus tuli, siis ma veele ei tea, kas tahan ikkagi seda filmi vaadata.

Vaatasime hoopis Twilighti. Seda, ma arvan, kõik juba teavad, millest räägib.

Eile käisime korra Sikupillis, trammiga läksime. Mul oli juba pärast esimest peatusevahet kopp ees. Tagasi tulime jala.

Edasi.

Viimasest korralikust postist on jälle juba nädal möödas. Rohkem ka. Neljapäeval käisingi NT3 ja KNT3 lõpuaktusel. Täitsa kena oli, ma arvan. Osakonna juhataja ütles ka, et noorsootöötajad on alati kõige ilusamad. Ma täpselt küll ei tea, mida ta sellega mõtles, aga midagi head ehk ikka. Tegelikult, üks asi läks ikka kergelt p**sse ka - hümni ajal olid meil teklid peas. Meil selle statuudiga on praegu veel, nagu on, aga veits nõme tunne oli ikkagi pärast. Ja lõpetajad ei osanud Gaudeamust laulda. See oli veits hämming. Aga samas, vist minu kiiks lihtsalt, mul jäi see juba esimese kursuse esimesel semestril pähe ja hakkas kummitama. Sai vist päris mitmel üritusel käidud ka, kus seda laulda tuli.

Reede õhtul oli FK keskuses väike action. Team FK keskus vs Team Adrenaliin, või siis pigem kõik koos ja läbisegi, selline sõprus-icebraking kohtumine tundus. Teised tegid kõik õhtu otsa karti, kuskil 19.30st kuni vägamitu tundi. Mina ja Ints olime Meedia 10 ehk siis mina tegin seda mida ikka ja tema filmis. Neid pilte oli alguses nii umbes 1500 kanti, väga palju nägin vaeva, et jõuda praeguse tulemuseni. Tean, et saaks veel pareminigi ja edasi ka, aga ei jaksanud enam.

Hüppasin seal bussi katuselt alla, kus ma pildistasin. Valus oli.

Laupäeval oli trenn. Jõgevamaal. Ja mina käisin ka! Esimest korda tolle platsi peal. Ilm oli ulme. Tuli äikest ja vihma ja rahet. Esmalt ootasime natuke aega autodes, siis panime asjad kokku ja ronisime platsile. Päris mõnus oli. Kahju on sellest, et ma ei ole ikka veel slaidimist korralikult ära õppinud, eriti kõhuli. Mu force shield vist ka ei toiminud hästi seekord. Päris palju sain ikka pihta. Igakord kui sain, kohe mitu tükki korraga. Samas, ega ma vist neil kordadel alati mingeid päris tarku liigutusi ei teinud ka. Igastahes, väga mõnus oli. Pärast sõime Paides pitsat ka. Super!

Õhtul Soos olid kõik nii väsinud. Hakkasime filmi Chocolate vaatama. Tai film autistlikust neiust, kes üliheade võitluskunsti oskustega hakkab raha tagasi nõudma gängidelt, kes tema perele võlgu on, et surevat ema päästa. Lõpuni seekord ei jõudnud.

Vahepeal helistas mulle isa ja ütles, et ma ei tuleks mitte otse Karlo lõpupeole bussidega, vaid ta on juba 9st Pärnus. Nii ma siis istusingi järgmine hommik 6.58 Balti Jaamas rongi peale.

Pärast Tiina muidugi küsis, miks ma selleks ajaks nt ei läinud, kui tema Pärnust läbi sõidab. Ma isegi mõtlesin korra sellele, aga mitte eriti rohkem ilmselt.

Ma plaanisin aktusele minna teksade ja pluusiga. Täitsa OK mu meelest, ei midagi erilist, samas mitte päris dressides ikka ka selline. Aga ema ei olnud minuga ühel meelel. Ta ütles mingi hetk, et ma peaksin ka juba riideid vahetama. Mul omaarust olid need juba seljas. Ja siis läks lahti. Mul ei olegi niikuiniigi eriti pidulikke riideid ja need, mis on, olid ka Tallinnas. Tähendab see üks seelik ja see teine kleit. Kodus olid nt põhikooli lõpuseelik ja veel mõned vanemad. Ajast kui ma vahepeal neid natuke rohkem üritasin ka kanda.

Igastahes, Mammul oli ka just eelmine päev lõpukas, ta oli endale päris mitu kleiti kokku laenanud. Ühe siis andis mulle. Mingid vanad vastikud kingad leidsin ka. Ema käest sain jaki. Täitsa ulme kohe. Ma nägin juba ise peaaegu nagu mõni lõpetaja välja. Üldse ei olnud midagi sellist plaanis. Pildistamiseks ei olnud see ka muidugi parim riietus. Saalis, alguses olin vahekäigus ja klõpsisin, siis vaatasin, et ees õpetajatele reserveeritud reas on veel 3-4 vaba kohta, võtsin sealt ühe endale, istusin ja tulistasin edasi. Eritipalju ei jaksanud nendega tegeleda ka, maal ei viitsi väga toas istuda niisama arvuti taga.

Hiljem kogunesid kõik kohal viibinud sugulased-tuttavad-naabrid meie juurde. Kõik, kes järjest tulid ütlesid, et neil on kõht niii tühil. Vähemasti esimestel. Mina olin ka üks nende seast. A õnneks oli sööki ka ikka piisavalt. Teised grillisid päris kaua veel, kuni külm hakkas ja toas edasi istusid. Ma läksin ammu ära magama.

Esmaspäeval pidin 13ks Tõstamaale minema, et 14.30 Pärnust Jõgeva poole liikuma hakata. Sellepärast nii vara, et Liisu teadis mingitest teeparandustest. Igastahes, kohale jõudsime liiga vara. Jube palav ilm oli ka see päev. Passisime tükk aega niisama ja siis umbes 20 minutit enne õiget aega avastasime, et võiks poodi jätsi ostma minna. Läksime ka. Aga mu heal suurel tuutul kukkus see põhiline kraam sealt pealt ära kui kile eemaldada üritasin. Missugune pettumus! Üritasin banaaniga leppida, aga eriti ei õnnestunud.

Bussis vaatasime "Suve", see oli ainuke film, mis seal oli. Heli ei kuulnud, sest kõik mulisesid, ja pilti väga tahaotsa ei näinud, sest telekas oli nii väike, aga hullu polnud midagi, kõik oli arusaadav, enamus oli niikuinii peas.

Miski veits enne kuut jõudsime siis Jõgevale. Kohe kästi asjad kokku panna ja mänguvalmis olla. Vorm pidi ka juba seljas olema. Meil õnneks oli ka. Ma sain sellest teada enne kui Tõstamaale minema hakkasin just. Autos vahetasin siis. Aga püksirihm jäi maha ja kaitseliidu püksid olid mõnusalt räppis. Hiljem sain laenuks rihma ja sai normaalselt marssida ka. Tänud Atsile. Järgmine kord toon tagasi, ehk on meeles.

Proovipäev kestis vist kuskil kümneni vähemalt. Pikk, palav ja väsitav. Kael jäi kõige rohkem kangeks, sest saksofonide kandmisasend rivis muudeti ära millegi pärast. Öeldi, et meil endil on nii mugavam ja saab pilli paremini kätte. Kuigi eelmine oli hoopis kergem ja mitte nii ajusse voolavaid veresooni kinnipigistav. Saapad olid ka väga ebameeldivad tol päeval. Oma mängimist ma hästi kommenteerida ei tahaks. Kuidagi raske oli, üldse ei saanud häält välja vahepeal teatud nootide ajal. Tundus nagu trost oleks vale, aga ma isegi ei tea, kas liiga nõrk või tugev. Kindlasti oli tegelikult viga selles, et ma pole peale eelmist suve selle pilliga sisuliselt midagi teinudki!

Pärast õhtusööki pidime veel seal toidutelgis ka esinema. Kuigi ma ei saanud hästi aru, miks või, kellele. Need vähesed sõdurid, kes seal söömas-joomas olid plaksutasid meile küll, aga ega päriselt kedagi ei huvitanud küll. Repertuaarist mõned lood olid varem mängitud, mõned täitsakohe võõrad. Kui ma enne küsisin inimeste käest, mida mängime, siis öeldi ainult "Rändajad" . Just see sama eurovisiooni oma. Eelnevalt oli Mati mulle need noodid ka saatnud kui teada palusin, et marsilugusid saadaks mulle. See oli ka siis seal. Juba siis mõtlesin, et wtf, miks me seda Jõgeval mängime?! Aga no, oli vist enam-vähem arusaadav küll, räägitakse.

Kursaõde Kristelit nägin ka seal. Juba proovide ajal arvasin, et nägin teda marssimas, pärast tuli välja, et nägin isegi õigesti. Rääkisime natuke meie kursuse saatusest, kuidas pooled juba kaugõppesse minemas. Et kurb. Aga no, mis teha. Edasi panin pilli kotti ja hakkasime ööbimiskoha juurde minema. Kuremaa hostel vm.

Selline ühikat meenutav maja oli. Meie elasime neljandal selle öö. Esimesed kolm korrust olid remonditud, viimas(t)ele ei olnud vist veel jõutud (ma arvan, et seal oli 5 korrust, päris kindel ei ole). Igastahes oli tore, et asjadest on lõpuks aru saadud ja ei panda muusikuid laulukaare viimasele korrusele magama, kuhu õhu oleks pidanud ise kaasa võtma kotiga ja ega ruumiga ka väga kiita olnud. Selles mõttes, et me ju peame natuke füüsilist vaeva ka ikka nägema seal rivis lisaks lihtsalt õigesti joondumisele. Täitsa OK koht oli tegelikult ikka.

Enne magama minemist käisime korra kohaliku järve ääres. Hullult sile vesi oli ja nii vaikne. Mingi Tallinna KL orkestri tüübid olid ka seal. Aa, et pms meil oli see KL koondorkester, mis koosnes meist (Pärnu ehk SAXON), Jõgevast ja Tallinnast. Kokkumängu ei olnud väga varem harjutanud üldse, seega ei olnud tulemus ka väga parim. Sellest rääkisime ka seal järveääres olles. Aga suured ülemused olid vist rahul ikka. Meie omadest keegi mainis sõna "kakofoonia".

Järgmine päev kolistas keegi kell 8 uksele. Küsisin teiste tüdrukute käest, kas peaksime juba ärkama. Veel me ei liigutanud. Siis hakkas Liisu juba riidesse panema ja varsti tõusis Kristiina ka püsti. Me Liisaga olime viimased, mina päris viimane. Kitu ja Liisu läksid vaatama sööklasse, 7st pidavat see avatama. Helistasid siis meile, kell oli ehk 8.30 kanti, et me kiiremini teeks, nad juba hakkavad seal koristama. Ma alles plaanisin muidu sel kellal ärgata.

Bussi pidime astuma 9.30st. Veidi enne 10 olime Jõgeval tagasi. Selveri ees. 11st hakkab paraad. Mille k*r*di pärast ma kell 8 ärkama pidin! Olen juba veebis liikumas näinud piltegi kuidas enne algust meie omad seal murul lebavad.

Paraad oli natuke vähem päikseline kui eelnev päev aga ikkagi palav, lämbe ja väsitav. Kannad endiselt valusad. Peale sissemarssimist tuli major Saan meie juurde ja käskis meil kõrvarõngad ära võtta, ühel noormehel ka kulmuneedi. Õnneks seekord enam ei olnud päikeseprillid keelatud ja ka punupatsid. Kuigi viimasest oli mul kama, lihtsalt, veider.

Esinemine oli enam-vähem ok, aga siiski piisavalt vigasid täis. Nõme oli kõigepealt mingi kindrali vm ootamine umbes pool tundi, see väsitas. Siis saime mingi signaali ära mängida ja tuli veel umbes sama kaua presidenti ka oodata. Ja siis tuli veel tema väike kõne. Oeh. Kõige raskem on niisama seismine. Tervituste ajal oli vahva kuidas ta unustas Kodutütardele "head võidupüha" soovida. Aga õnneks oli seekord asi lühem kui eelmine aasta. Kõvasti ikka!

Ema rääkis hiljem, et kommentaatorid olid maininud, et ilm on meid õnnistanud. Tere tali! Saabaste ja paksu vormiga u 30 kraadises kuumuses seista on päris mõnus, jaa! Eriti veel kui peab füüsilist ka tegema see juures. Eelmine aasta oli paduvihm, kui keegi veel ei tea või mäleta, terve see 3-4 tundi, mis me seal valvel seisime. Oli ka tegelikult päris vastik, aga kuumus ei ole sugugi parem!

Kui väljakult juba ära marssisime ei antud meile millegipärast "rivitult" käsklust. Selgus, et peame veel seal kellelegi tušši mängima. Marssisime mängides peaväljakule tagasi. 3 mingit aumärki anti välja. St pidavat andma, kohal oli ainult üks, ehk siis ühe tušši pärast!? Nüüd oli küll juba ammu kopp ees ja väga kaugel! Kõik olid pahurad ja väsinud, sest keegi ei hoiatanud meid sellest ette. Hindrichson panigi ühelt maalt oma trummi lihtsalt maha ja ütles, talle aitab. Ma täitsa mõistan, mida ta mõtles. Oleksin sama teinud, aga saksi on jama maha panna.

Edasi marssisime veel mingi vähemalt kilomeetri, ma arvan. Kuhugi staadionile, kus ammu kõik rahvas juba ootas ja KV orkester tattoosid tegi. See marssimine ja mängimine läks ikka vääga p**sse! Viimase loo ajal muudeti ära üks lugu teise vastu ja siis hakkasid pooled üht, pooled teist mängima. Read ei mahtunud ka teele enam ära, kuna me ei pööranud end õigeks, vaid hakkasime pm lihtsalt külg ees oma kastiga liikuma. St esirea moodustas muidu paremas ääres olnud, see omakorda tähendas, et meid oli ma kaheksa vähemalt seal kõrvuti. Mind ähvardas koguaeg suure trummi nui näo ees. Õudne ja mõttetu!

Mati kaotas vahepeal oma lapse kuhugi ära.

Tagsiteel tehti üks poepeatus. ULME, kui palju rahvast seal oli. Ma võtsin oma jäätise ja seisin järjekorda. Peatuseks lubati 15 minutit, me seisime juba ainuüksi järjekorras oma 20 ja me olime esimesed, kes välja said. Ma vahetasin oma jäätise vahepeal enne kassat uue vastu välja. Oli teine juba nõnna pehmeks läinud.

Ülejäänud tee magasin kuni Pärnuni. Pärnust Pootsini magasin ka.

Emale ostsin poest kohaliku Tõstamaa Tuuled.

Kodus olin ka väsinud. Vaatasin paraadi kordust, uimerdasin niisama. Õhtul läksid kõik Tõstamaale peole, jaanitulele. Ma jäin koju magama. Järgmine päev räägiti kuidas kõik endised klassiõed olla seal kohal olnud ja minu järele küsinud. No, oleks tahtnud kindlasti neid näha, aga tõesti ei olnud enam jaksu!

Kolmapäev oli siis esimene ja ainuke rahulik päev kodus. Hommikul tuiasin, nagu ikka, niisama ringi, ootasin, millal "Malev" hakkab. Kui lõpuks õige aeg käes oli, umbes pool tundi hiljem läksime õue sööma. Lõppu ikka ei näinud. Mitte, et seal midagi nägemata oleks, aga lihtsalt, see on nii naljakas film, ükskõik, kui palju seda vaadata.

Õues süües tahtsin teed juua, vesi oli, aga teed mitte. Õnneks oli seljataga muru ja palju-palju ristikheina, milledelt ma siis peotäie õisi ära võtsingi. Pole ammu nii head teed ikka saanud, päriselt!

Kuskil kaheksa paiku hakkasime linna tagasi tulema, enne kümmet olime kohal. Soos oli palav.

Neljapäeval millegi erilisega hakkama ei saanud.

Reedel läksime Lätti. Enne väljasõitu selgus, et Marko ei tule ja ma pidin ka oma asjad kaasa pakkima. Lisaks kaameratele ja statiivile siis markeri jm ka veel!

Pärnus käisime läbi Hansapäevadelt. Laval oli parasjagu Nuumen. Neist tegin pilti ka, aga veel ei ole jaksanud tegeleda nendega. Hiljem!

Intsule sai juuksevärvi ka lõpuks, sellise pihustatava sprei. Rohelise.

Steffanisse ei läinud, sest seal ei saa suvel käia.

Kaubamajakas sõime ning ostsime palju juua ja jäätist.

Lätis käisime Pif-Pafist korra läbi. Seal oli peale meie ainult kolm koera. Päris nelja jalaga, karvast ja haukuvat! Oli näha, et väljak on seal üleval olnud kaua ja seal on trenni tehtud. Isegi märklauad olid veel püsti. Tegime pjedestaali peal pilti, aga seda mul ei ole, ainult Intsul.

Pärast väikseid seiklusi Riias ja enne sellelähedastel maanteedel, jõudsime ka Naughty Squirrel Backpackers Hostelisse. Täitsa vinge koht! Otse vanalinnas ja päris odav ka. Ainult, kuna nad on backpackers, siis neil ei olnud parkimiskohti seal just väga palju. St mitte ühtegi! Leidsime ühe seal läheduses, kus oli 00st 6ni tastuta.

Õhtul tegime väikese jalutuskäigu vanalinnas. Mul hakkas see sama jalg, mille ma FKs vist natuke ära vigastasin, kergelt valutama seal munakividel kõndides. Unustasin valmistuda.

Magada oli palav ja padi oli suur, kõva ja vastik! Ärkasin üles igakord kui keegi ära läks me toast ja vist veel mõned korrad. Kaheksases toas olime, peale meie veel neli inimest.

Hommikul käis Kusti autot kontrollimas, ratta ümber oli roosa asi ja kojamehe vahel kiles lipik.

Jälle käisime poest läbi. Seekord ostsime süüa ka. Aga minul isu küll veel ei olnud, ainult uni. Kakao oli päris hea. Seda sai automaadist, mis võttis vastu santiime ja 2 latist, aga 1 latist mitte.

Pif-Pafis oli seekord juba 2-3 autot ja mõned inimesed kohal. Koeri enam ei näinud. Ühtegi! Tasapisi hakkas rahvas tulema ka. Viimastel minutitel ka meie omad.

Mängud olid Cycloni, Instincti ja Chili Peppersi vastu. Kokkuvõttes tuli ära eesti parim tulemus, eelviimane koht. Sain kõik kenasti filmile, aga neid ka veel ei ole. Ehk samuti hiljem! Palli jäi järele umbes 40 tuubi + 3/4 kasti. Ei viitsti praegu arvutada, mitu see täpselt teeb!

Pärast pildistasime alagrupimänge veel. Kuni äraminemiseni. Need on samas, kus Nuumenigi omad.

Tagasiteel olin ma vist sama väsinud kui hommikulgi. Terve päev tegelikult. Vist ikka väga hästi ei maganud seal. Praegu meenub, et nägin mingit veidrat und isegi ka! Siis tundus see reaalne, järelemõeldes ikkagi, veider!

Teepal tuli veel paar pitstopi, viimane Tallinnas Staabis, kus me siis kõik Pita grill-lihaga tellisime. Mulle see üldseväga absoluutselt ei istunud. Isegi tavaline burks oleks vist parem olnud, võib-olla isegi pelmeenid!

Praegu mõtlen, et millalgi peaks ikka jälle sinna Estonia-peatuse Turkish Kebabi minema, ma ei ole ikka veel sinna peale remonti jõudnudki!

Eile vaatasime natuke telekast PSP mänge. Uni tikkus kergelt peale. Või natuke rohkem kui kergelt. Pärast tuli mingi tormijälitajate film või saade ka, see oli ka päris lahe!

Uni oli hea.

Hommikul vaatasime kõik pildid koos läbi. Slide showna, st mingit elimineerimist ei toimunud. Selle pean ma ilmselt jälle ise ette võtma. Neid pilte ei ole eriti vähem kui kardi-painti omi.

Soos on ikka nii palav!

Edit:

Hiljem kirjutan.

Trenn silmapiiril, vist isegi üks proov ka!

Täna käisin Tudengipäevade kokkuvõtval koosolekul. Kohal olime mina, Evelin, Tõnu ja Oliver. Rohkem ei kedagi. Arutasime natuke ja panime paika afterparty kuupäevad. Lisaks, ma saan vist edaspidi selle üritusega endale veits lisakohustusi juurde. Aga sellest ehk kunagi hiljem siis. Kui aeg.

Praegu käib WP meil siin suures toas. Pidi Americas Army olema, aga sellest vist ei tulnud midagi välja. Ikka LOTRO.

Homme teeme 3. kursuste noorsootöötajatele lõpupeo ja hiljem vist lähen veel Pärnu proovi ka. Aga ma ei tea ka veel, mu transpordivahend võib-olla stardib hoopis Keilast. Siis jääb ära. Aga eks näis, ehk joppab.

Reedel on EÜLi volikogu ja uue juhatuse valimine. Meeri valib meil, ma vist lähen ka. Aga ma ei tea ka, kas jõuan. FKsse pidi meediaosakonda siis vaja olema, räägitakse.

Laupäeval saan mina ka lõpuks trenni minna! Õhtul, ainult, või siis pühapäeva hommikul, pean siis Tõstamaale sõitma jälle. Karlo lõpetamine seekord. Pühapäeval kell 16. Mammu oma on ka laupäeval, aga Pürksi ma vist ei saa küll kuidagi.

Esmaspäeval on mingi esinemine Orkestriga. Sain täna mõned noodid ka meilile. Enamus lood on võõrad, üks on Rändajad. Jah, just see sama Eurovisiooni oma. Suht ehmatasin kui seda nägin meil siin nimekirjas. Aga ma arvan, et see võib meie esituses päris vahvalt kõlada. Kuid ikkagi, mismõttes me esitame Eurovisiooni lugu?! Ja veel päev enne Võidupüha paraadi?!

Teisipäeval on Jõgeval paraad. Ma ei peagi vist oma vormi veel ära andma siis! Ainult lugusi peaks harjutama millalgi!

Kui järgmine nv tööd ei ole, siis olen Lätis jälle meediaosakond.

Praegu on väsimus, aga und nagu ei ole. Magama vist peaks, homme peab kooli minema. Lubasin Meerile, et vajutan aktuse ajal nuppu. St muusikat tööle ja kinni. Ehk ei keera midagi pekki.

Soomlased kommenteerisid seda pilti, mis mu eelmises kirjutatud postituses:

A: kuka tuo oranssi tukkanen hottis on ??

B: Kumpaa tarkoitat :)

Karu Pappa'le otsisin muusikat ka eile. Ta oli täitsa väga rahul vist nii mõnegagi neist. Hea kohe, kui kellelegi kasulik saab olla!

J. S. Bach vs. Greg Patillo

Trenni tahaks jälle jõuda.

Lennujaamas käisin. Sellise hea aja leidsin selleks loomulikult, et buss jõudis sinna oma 15min plaanitust hiljem. Seega läks napiks, et bussijaama 18.00 bussi peale jõuda. Isa võttis takso ja kimama hakkasime. Meie kellade järgi jõudsime kohale umbes 17.57, aga buss oli juba läinud. Jaamas sees näitas kell juba 18.10. Nojah, järgmine läheb alles tunni aja pärast. Otsustasime süües aega parajaks teha.

Neljapäeval oli vist see päev kui ma esimest korda LOTRO mängisin. Ajalooline hetk ja muidu igati tähtis üritus. Algust tegin vist umbes 15-16 ajal, lõpetasin nii 21 paiku vist. Räägitakse vähemalt. Uskumatu, kui kaasahaarav mõni asi ikka olla võib!

Hiljem läksime Kertiga jooksma. Mul oli tagumik juba istumisest nii kange - mõni ime!? Kõigepealt vaatasime, kuhu see kunagi-oli-raudtee läheb, mis siin lähedal on. Mingiltmaalt, peale mitte väga pikka läbitud maad, hakkas mul juba veits raske. Aga ega ma siis seisma ju niisama ei jää. Pooleli ei saa asju nii jätta ju. Kuigi tegelt vahel pigem peaks! Siis juba Kert ütles, et aitab ka.

Linnahallijuures sai natuke trepijooksu proovitud. Päris tore oli üles joosta. Üleval olla oli natuke teine tunne ja alla tulla veel kolmas. Natuke tiirutasime seal edasi-tagasi, üles-alla kui ühekoapeal ma tahtsin järsku vist pilti tasku visata natuke. No, selline tunne oli. Mustad sähvatused silme ees, muidu kergelt õõtsuv ja ujuv pilt & shit.

Edaspidi nüüd lihtsalt kõndides ja jalutades jõudsin arusaamale, et need neli juustuga kuivikleiba, mis ma hommikul sõin, võib-olla tõesti ei olnud piisavad, et praeguseni väga OK olla oleks, eriti pärast jooksmist.

Reedel mängisin veel LOTRO natuke. Nüüd sain juba mitu korda surma. St minu haldjast tegelaskuju Bergiel (peaks vist olema õige nimi). Võtsin endale igasugu queste ja jõudsin välja umbes level 13ni vist. Nendest 3 olid 9. leveli omad ja ühes väga hirmsas kohas. Siiamaani ei ole sealt läbi saanud. Enne viimast katsetust katkes ka Internetiühendus ja rohkem ei ole isegi mitte proovinud.

Laupäeval sõitsime jälle Soome. Seekord Ecerö Line'iga. See sõitis 3,5h, see on tund aega kauem kui meie tavapärane Viking Line! Jakost väga kaval meile seda alles laevajärjekorras muidugi mainida! Reis möödus mingis kajutitevahelises nurgas, kus me jõudsime terve ristsõna viiepeale ära lahendatud - vastuseks oli "suurmeister males". Miski Meelis oli vist ta nimi.

Helsingis oli ulme torm! Vihma sadas nii, nagu ma pole ammu näinud, et sajaks. Nähtavus oli ikka väga halb. Õnneks meil inimesed autos teadsid vist kuhu poole minna tuleb ja ikkagi sõitsime edasi. Esmalt väljaku poole, seda üle vaatama. Taaskord olid väikesed tehnilised komplikatsioonid kaardiga, kuid need leidsid lahenduse tänu Priidu eriti ägedale telefonile, kus on isegi GoogleMaps sees.

Väljaku juures ei sadanudki. Jõudsime isegi veidike pilku peale visata, kui see suur padukas kõik siis ka sinna jõudis. Kert ja Ints vaatasid väljakut edasi, üks võttis vihmakeebi selga, teine viskas lihtsalt riided maha.

Minuga tuli samal ajal rääkima üks juba mõned "pruunis pudelis spordijoogid" tarbinud soome mees ning seletas, kuidas ma mängima peaksin. Kusjuures - samale otsusele jõudsime pärast ise ka! Väljak seekord selline:
Mina mängisin taga canis ja hoidsin peamiselt maya ja templi vahele.

Pärast platsi vaatamist üritasime selles samas sajus üles leida meie motelli. See isegi õnnestus, täiesti poolkogemata! Vähemasti mina arvasin küll, et meil on sinna veel minna, kui olime juba kohal. Enne jõudsime sõita umbes läbi kolme ookeani ja näha kifti kanalisatsiooniaugu(?) purskkaevu.

Parkisime auto otse motelli ette ja uurisime, kas see on ikka õige. Oli. Viisime asjad ka tuppa ära. Hullult kift tuba oli meil ka. Alguses ei saanud sisse ainult, sest seal ei olnud võtit vaid kood ukse peal ja see anti meile kogemata vale, aga ka too probleem lahenes ruttu.

Toal oli hästi kõrge viltune lagi, selline katusealune penthouse pm. Kõrgemast äärest läks üles trepp ja sealt sai rõdule, sellisele suuuurele. Uks oli küll lukus, aga aken käis lahti ikka! Toas oli kuus voodit ja suur lahtikäiv valge ekraan - ma ei tea, milleks see. Lisaks veel kraanikauss ja seep. Ühesõnaga - väga kift! Ma arvasin, et saame sele hinna eest väikese kolme nariga uberiku, aga võta näpust! Isegi süüa sai veel hommikul ka!

Hommikusöögist rääkides, see oli vist päris hea, aga mulle ei läinud see kuidagi alla. Kell 7.30 hommikud ei ole mõeldud söömiseks.

Täna enam ei sadanud ka.

Üldiselt läks meil hästi No, mina mängisin ikkagi suht s*tasti. Kuigi, optimistina võiks lausa öelda, et pooltes mängudes suutsin ikka lõpuni ka vastu pidada. Kokku oli 6 alagrupimängu, siis poolfinaal ja finaal. Minu väljaminekutest, esimene oli kogemata ja sellest ma ei räägi, teise sain kohe järgmises mängus maski, kolmas mäng õnnestus päris kenasti isegi, üks vastasvõistkonna tüüp tuli ja surus pärast kätt: "Hyvä peli!" Ühes mängus sain jalgadest hunniku bounce'isid, siis kaks refi näitas juba "out". Ma ei saanudki alguses aru, väljas nägin, et olin regu pihta saanud ja see oli terve käe alt oranžiks pritsinud. Vahepealsed mängud olid nii-enam vähem mu poolt vist ka ja siis finaalis õnnestus veel piki näppu saada.

Ahjaa, vahepeal oli üks kahtlane mäng mu jaoks, kus pallid hakkasid lambis järsku keerutama. Enne sain veel just maski miskeid pritsmeid ka. Küsisin refilt checki, ta pühkis need ära ja natuke toru ka puhtamaks. Selle aukudest punnitas ka oranži välja. Seda nähes mõtlesin, et mul lõhkus.

Selles mängus lasin vist Jako oma kaootiliste keerutustega välja. Ühekorra vist Priidu ka break'ist, sest keegi teine see lihtsalt olla ei saanud!

Pärast selgus, et ma ju ei mänginud üldse oranži palligagi! Vastane oli mulle otse torusse lasknud ja ref pühkis ära kõik, mis sellele vähegi viitas. Samas, otsest splati ei olnud tõepoolest kuskil. Tuleb välja, et ma mängisin hitiga.

See paneb mõtlema, kas Priidu maskis ei olnud mitte roheline splat? Ma ei kasutanud rohelist palli ka ju mitte! Ah, mis sest enam!

Aga teised olid hullult tublid! Pildilt ei ole näha, aga Ints oli seal ikka väga mudane. Ta oli pm ainus (peale Jako ka natuke), kes ussi kasutas.
Esimene koht käes.

Vaatasime ära ka teise divisioni mängud, sest teha ei olnud niikuinii midagi muud tarka. Kell oli alles umbes 15.30 ja laevani aega maa ja ilm.

Mitte ühtegi naist ei mänginud täna peale minu!

Sadamasse jõudsime vist umbes tund enne laeva väljumist. Väsimus oli selleks ajaks juba päris ulme. Tühja kõhu vastu aitasid vahepeal Priidult saadud 2-3 viinerit ja Jako poolt mõned küpsised ja banaan. Autost leidsin veel Pringleseid ka.

Laevas võtsime sisse meile juba tuttava 10. deki diivanitega nurga. Ainult diivanid olid hõivatud noorte Lõuna-Eesti võimlejaneidude poolt. Päritolu tundsin ma ära nende kõne järgi, mõned üksikud sellised mõnusad sõnad olid sees. Nad olid ka võistlustel käinud, pidavat ilma kaitsmeteta ussi ja püramiidi isegi tegema!

Üks väike neiu tuli hooga trepist üles ja jooksis täie pasaga vastu muidu automaatselt avanevat klaasust. Hull pauk käis! Kõik hoidsid hinge kinni. Siis Ints enam ei suutnud ja purskas naerma. Palju ei läinud mööda kui ka kõik teised ruumis oljad talle järgnesid selles tegevuses.

Ulme ikka! Mismõttes sa tuled hooga ja lihtsalt jooksed vastu ust?! No, oli naljakas. Tüdruk vist natuke nuttis isegi ja võis päris valus olla, aga no, ega mõistus ei ole vist oma teha. Nagu üks preestrihärra filmis "Magnus" ütles, peaga vastu seina jooksmine võib mõjuda sinu tervisele halvasti! Ega uksega vist väga teistmoodigi ole.

Hiljem tuli samast uksest sisse kamp noormehi, umbes samaealiseid kui võimlejaneiud. Üks kutt ütles teistele, et ohh, lähme vaatame teisele poole ka! Seepeale üks neiudes kommenteeris valjuhäälselt "minge jah, jookske hooga". Sellele järgnes veel suurem naerupahvak meie kõigi poolt. Noormehed seisid ehmunud, võib-olla veidi pahastegi nägudega trepil, meie ei suutnud keegi midagi muud teha kui naerda.

Seekordne 2,5h laevareis tundus veel aeglasem kui eelmine 3,5h.

Rohkem keegi vastu ust ei jooksnud.

Laevas oli hull blogimisisu, nagu arvata oligi, enam ma ei mäleta pooltki, mis kirja tahtsin panna!

22.45 tahtsime minna sadamasse sinna Rimisse, aga see oli juba kinni. Olid kellaaja ära muutnud. Tegime kodus eilse tatra soojaks ja sõime ära viimased saia- ja leivaviilud. Istusime teetassiga teleka ees kui ma juba pm magasingi. Väga raske oli järsku olla. Ei jaksanud enam istuda, astuda, süüa ega juua.

Neljapäeval teeme 3. kursusele lõpupeo ja siis õhtul plaanin minna viimasesse laulupeo proovi, mis mulle juhuslikult ka esimene on peale eelmist suve!

Kes tellinud on tsirkuse ja maksab selle eest?

Laupäeva veetsin Schnelli tiigi ääres. Hüpitasime lapsi seal. Vanalinnapäevad olid. Terve päeva oli nii 11.30st 19ni vähemalt pidev järjekord. Kõht oli tühi ainult pm terve selle aja. Sellepärast vist ka mitte kõige parem enesetunne ja mitte 100%line keskendumisvõime, oma 95% oli see-eest ikka. Raido pärast ütles ka, et ma peaks rohkem inimestega suhtlema, et eesmärk on elamuse pakkumine. Täitsa saan aru, mida ta mõtles!

Õhtul olid käed punased ja valusad. Olin jälle väikeste trakside juures, st kuni 20kg ja väiksemate laste puhul pidin ise nööris tõmbama ja neid hüpitama, nad lihtsalt ei jõua muidu! Käsi pestes oli selline tunne, nagu talvel külmast tuppa tulles - isegi leige vesi tundus tuline! Loomulikult ei ole kunagi meeles kindaid kaasa võtta ju!

Pühapäeva õhtul käisime poes. Juube palju süüa ostsime mu meelest, terve kärutäie igasugu asju. Juhtmeotsi üritasime ka leida, aga polnud selleks vist õige aeg ja koht päris.

Esmaspäeval läksin jälle kooli. Praktikat kaitsma siis. Ainult mina, Karmo ja Kübe olime 11ks kohale läinud. Kethi, kes tahtis, et oleks kell 11, mitte 12 see, jõudis ise hoopis hiljem. Käis arsti juures. Aga see selleks. Isegi veel Janne ja Kristin jõudsid ka. Teistest, ma ei teagi, mis saab. Aga, eks nad ise vast teavad.

Grassi otsisin ka üles, mul ei olnud didaktika arvestust ikka sees. Kethil sama probleem. Tal läks isegi lihtsalt see, mind õppejõud pm ei mäletanud, ega mu tööd ka. Pluss veel ühe lehe oli mu töö juurest ta ära ka kaotanud, mulle tundus! Kokkuvõttes sain selle C. Sest ma ei jõudnud tunnis ette kanda. Ütles veel, et peaksin rahul olema, sest mõned, kes ette ka kandsid said ka C. Peale seda hingasin sügavalt sisse, ütlesin aitäh ja üritasin viisakalt lahkuda. Vist õnnestus ka. Kuigi tunne pigem oli selline, et tahaks midagi head öelda talle selle peale ja ukse pauguga seljataga kinni lüüa.

Üldsegi on nõme see, et terve aine arvestus/hinne sõltub ainult ühest tööst! See oli siis mingi aktiivõppe meetodi välja otsimine, kokkuvõtte tegemine ja klassile ette kandmine. Nojah, ega muud väga ta vist teha ei oleks meile saanud ka. Loengute ajal ainult kuulasime, kuidas ta oma kooli- ja noorusajast meile pajatas. Iseseisev töö oli selle õppejõuga küll ainuke, kust midagi õppida võis! Aga, miks selleks on vaja veel koolis ka kohal käia? Ja siis ikkagi ainult ühe asja põhjal terve semestri hinne?

Oeh.

Ma üritan ikkagi mitte nii väga sellele mõelda ja vähemalt suveks ära unustada, millises koolis ma tegelikult käin.

1515ks läksin mingisugusesse kohta, kuhu Ints oli mu kontaktid andnud. Seal mind kaaluti ja mõõdeti ja siis hakati mingit valgupulbrit soovitama. Tegi sellest jooki, proovisin ühte juua ka. Kergelt vastu hakkas ja pärast oli halb, a see võis olla ka, sest ta tegi seda jogurti ja keefiriga. Aga ei tea.

Sain teada, et kaalun 47,3kg. See on umbes 1-2kg rohkem kui sügisel, mil end viimati kaalusin, st. Karlol oli õigus - ma olen paksuks läinud! Kehaehituse selgitamiseks pidin oma randme ümbert kinni võtma, selgus, et see on "habras". Selle juures peaks ma kaaluma oma 161cm juures vähemalt 48-51kg. Päris paks ikkagi, jah!

Normaalne rasvaprotsent pidi olema minusugusel 22,1%, mina sain kokku 12,9%. Vee % kehas on 60,3, normaalseks öeldi 50-55. Ma ei saanudki aru, miks mul see nii suur on kui teised väikesed. Küsis küll, kas ma joon palju vett. Enne vist olin jälle, jah, tassi teed ära joonud. Lihasmassi on minus 30,9 ja füüsise tüüp on 8, see oli midagi "kõhn ja lihaseline" vm.

Metabolismi vanus on mul 12 - kõik, mis keha saab tarbitakse kohe ära, no nagu lastel ikka.

Palju numbreid ja sõnu ütlesid mulle seal.

Linnast tulles ostsin endale süsi ja paberit ka!

Teisipäeval olin päev otsa Soos ja ei teinud midagi tarka. Ainult ühe kirja saatsin ära.

Praegu broneerisin just nv Soome võistlusteks laevapileteid. Pidin kaua ootama vahepeal toru otsas, siis tädi tuli tagasi, vabandas ja ütles, et sooduspiletid said vahepeal otsa, nüüd sai neid juurde!

Õhtupoole lähen Lennart Meri Tallinna Lennujaama isale vastu ja annan talle oma Kaitseliidu vormi, et ta selle Pärnu staapi tagasi viiks või saadaks Karloga. Kahju, tahtsin ikka ka paraadile minna. Aga kui proovidesse ei jõua, ei ole vist midagi teha.

Laulupeole jõuaksin ka ainult pühapäeval, sest, lollakas, panin endale praktika sellele ajale! Aga meil vist ainult sel päeval esinemine olekski?

Poliitika.

Tere tulemast Sohu!

Ma juba mõtlesin, et kõik on nüüd läbi. Kooliga siis. Selleks aastaks. Aga siis tuli meelde, et praktika on veel kaitsmata. Õnneks saan selle ka nüüd esmaspäeval ära teha. Teiseks, leidsin ÕISist just, et didaktika õppejõud ei ole mulle ikka veel arvestust ära pannud ja mu kirjale ei ole ta ka juba mitu nädalat vastanud. Kurb.

Teine, ja viimane, eksam sai ka tänase hommikuga ühele poole. Inglise keel. Eile ei osanud mitte millekski õppida ja ei õppinud ka. Ainult oma sõnu vaatasin, mis olid varasemaks vaja vastata ja tegin täna järele.

Teemaks andis õppejõud mulle "education". Nii lai teema, et ma ei osanudki kuskilt kohe alustada. Rääkisin natuke Eesti ja USA ning UK haridussüsteemide erinevustest, pärast veel juurde kõrghariduse hindamisest ja toetusest praeguses olukorras.

Eile käisin just EÜLis koosolekul ka, kus räägiti sel teemal. Et pms peaks rohkem toetusi olema vajaduspõhised ja vähem hinnetepõhised. Sest muidu mõned, kel vaja, ei saagi toetust - peavad käima tööl, et hakkama saada, õppimiseks ei jagu nii palju aega ja hinded kannatavad. Vähemalt mina arvan nii, üks neiu Maris võttis seal päris palju sõna, kellega ma hästi nõus olin.

Eksamist veel, õppejõud ütles, et kuulab teisi ka ja siis otsustab, kas A või B. Olin teisena vastamas. Karmo oli enne mind, ta sai D.

Praegu natuke aega tagasi vaatasin just järele, sain A. Hästi rahul olen küll! Mul on see vist alati nii olnud, et inglise keel on see, mille pärast ma kõige rohkem põen. Sest ootused on kõige suuremad. Ma tean, et saan hakkama, aga alati on võimalus, et keeran ka mingi käki kokku. Seda on ka juhtunud. Tavaliselt ikkagi lõpuks tuleb välja, et jälle ei olnud muretsemiseks mingit põhjust. Kui seda, tegelikult, muretsemiseks üldse nimetada. Eile olin täitsa rahulik.

See õppejõud siin on ikka palju-palju nõrgem ja leebem kui keskkoolis mul oli.

Vahepealsest veel, kodus ma ka, loomulikult midagi ei õppinud jälle. Otsisin need lehed välja, mis teemadest pidi rääkima, vaatasin pealkirjad üle ja sinna kõik jäi ka.

Neljapäeval ärkasin kuskil 5.45 üles, 6.10 astusin uksest välja, 7.17 hakkasin Pärnust liikuma, 9.54 olin Balti Jaamas. Vaatasin vaguniaknast õue - jess, vihma kallas päris mõnusasti. Hakkasin Soo poole astuma. Avastasin, et üks kets on katki, pool tallaalust lirtsus. Vihmavarju mul loomulikult ei olnud.

Tuppa jõudsin, kukkusin kohe madratsi peale pikali, selline uni oli. Rongis ei saanud ka väga magada. Esiteks, kuna lugesin raamatut ("Musta pori näkku"), teiseks, Pärnu rongid ei ole nii mugavad. Sabakont on siiamaani haige.

Kolm minutit olin pikali, siis hakkas ebamugav nendes märgades riietes. Hakkasin kohvrit lahti pakkima. Kert tuli ka vaatama, oli ikka õigesti kuulnud, et keegi tuli uksest!

Varsti ärkas Ints ka üles.

Päeva jooksul magasin kaks korda.

EÜLi koosolekul käisin ka. Õppetoetustest ja asjadest räägiti. Riigieelarvekärbetest. Tundus hästi, et riigiinimestel on ikka mõistus veel peas ja ei võta raha ära sealt, kus seda niigi ei ole. See on juba liiga pikk ja keeruline jutt, mis siis edasi juhtuma hakkaks kui nad seda teeks. Midagi head sealt igatahes ei tuleks!

Õhtul oli uni läinud pärast kõiki neid lõunauinakuid. Hommikul pidin jälle vara ärkama.

Täna pidin tööle minema, aga kui Olkule helistasin, et kuhu ma tulen, ütles ta, et mul pidi ju täna eksam olema kell 11. Esmaspäeval oli kell 11, täna oli 9st. Spetsiaalselt, et saaksin tööle minna. No, mis seal ikka. Ega väga hea töötegemise ilm niikuinii ei ole. Aga ikkagi. Kahju. Homme lähen kindlasti!

Võistlused jäävad ka ära nädalavahetusel. Järgmised Eesti omad vist ka. Jama.

Oma kunstitööd tõin lõpuks koolist ära, aga ma ei oska neid kuhugi panna. Seisavad seinaääres reas.

Interneti saime ka eile, nagu näha.

Reedel.

www.tapper.ee

KilLeRkott.

7. juuni plaadimägi.

Rohkem rulluisutamist!

Soomes oli täitsa kift. Kuigi sõit sinna oli ikka üsna pikk ja piinarikas. Olgu, nii hull võib-olla siiski mitte, aga peale 2.5h laevasõitu veel oma 3h autoga sõita ei ole mitte väga mugav. Eriti kui see laev oli Viking Line! Selg on siiamaani kohati haige.

Soomes ootas meid ees väike tuba täis voodeid ja madratseid. Onu ehmus alguses ära, kui mind nägi ja ütles, et pani meid kõiki ühte tuppa, et arvas, et kõik tulevad kutid meil. Aga no, ega ma siis nii pidur ka ei ole, et enda tiimiga ühes toas isegi magada ei võiks! Veel vähem, et ma kahega neist niigi koos elan!

Hommikul panime end riidesse ja kimasime Ilkalistaani, seal siis see asi toimus. Plats oli veidi vildakas, ussipool oli mäepeal, püramiidid mäe all. Ühesõnaga, me Intsuga pidime enamusajast ülesmäge slaidima. Aga ma väga ei slaidinudki. Pärast allamäge ainult korra.

Esimene mäng sai väga järsku otsa ja me ei saanudki aru mis toimus, kui järsku olime juba kõik bänneri taga. Pärast läks juba natuke paremini. Üldkokkuvõttes saime kolmanda koha. Järgmine etapp juba Helsinkis, õnneks siis ei pea enam autoga vähemalt nii kaugele sõitma. Ahjaa, Soomest saabudes, pärast seda sõitsime kohe Jõgevamaale ka, Millenniumi platsi vaatama, mille mingi ants oli sinna üles pannud. Uskumatu. Aga siiski tõsi. Järgmine nv tulevad seal juba võistlused! ^^

Teisipäeval oli meil Pressi konverents ehk siis saime Luulega jälle kokku. Alguses ma arvasin, et me räägime seal 3. kursuse lõpupeo korraldamises, siis aga keegi ütles, et see on hoopis laagripraktikale saatmine. Umbes, et kirjutame, lehele, kes kuhu laagrisse läheb vm. Tegelikkuses oli hoopis jutluse kuulamine, mis võib laagris juhtuda ja, mida siis ette võtta või, kuidas ära hoida. Pms kõik sama, mida eelmine aasta meile 2 nädalat laagriseminari ajal seletati. Kuidagi väga mõttetu päev tundus igastahes! Enne oli veel esinduse juhatusega koosolek ka. Kethi rääkis, et meie ja kogu aktiiv üldse peaks natuke tõsisemalt asjasse suhtuma. Plaanib motivatsiooniüritusi nüüd kaks korda aastas ja värki. Loodame, et need siis toimivad!

Kolmapäeval õppisin vene keelt pm päev otsa. St peale ärkamist kirjutasin enam-vähem jutukesed valmis, päeval ei teinud väga midagi ja siis õhtul hakkasin eesti keelseid tõlkeid nendele kirjtuama, mida siis eksami ajal endal ees hoida.

Neljapäeval läksin kella 9ks kooli, eksam pidi algama kell kümme. Ma ei teagi, miks ma nii vara sinna ronisin, aga väga pahane ka ei olnud, sain vähemalt netis oma asjad korda ajada ja vaadata. Natuke enne 10t kuulsin kuidas kursaõed räägivad, et eksamit ei olegi täna. Õpetaja oli teada saanud, et meil peab 10 tunni asemel olema see semester hoopis 12 tundi. Lõpuks klassiruumi astudes selguski, et ongi nii! Õpetaja vabandas suure hooga ja siis ütles, et teeme ikkagi täna veel loengu! Olgugi, et eelmine nädal oli üks juba ära jäänud!

Kõik vaatasin õppejõu poole jahmunud nägudega. Ta võttis kätte paberi uue tekstiga ja ütles, et see tuleb ka veel eksamisse! Ma küsisin üle klassi, kas Te teete nalja!? Ta imestas selle peale ja ütles, et vabandas ju! Lisaks veel ütles nüüd, et tekstid peavad kõik vähemalt 150 sõna pikad, kõik need 10 teksti, mis me pidime pähe õppima! Minul olid osad 100, osad 50 sõna. Nüüd oli veel kolm päeva eksamini ja ma peaksin kõike otsast alustama? Aitäh!

Istusime vaikselt loengu ära ja lugesime juttu, mida Kethi ja Nuki olid juba põhikooli ajal õppinud. Pärast läksime õppenõustaja juurde. Tatjana küsis ainult, mis tema nüüd siis tegema peab?! Mida meie teeksime!? Umbes, ta ei saa ka midagi teha. Soovitas Pressi juurde minna, aga vaikselt, et teised õppejõud midagi ei kuuleks. Ma ei tea miks. See vene õppejõud on juba täiesti seniilne, ta ei tea ise ka mida ta õpetanud on, mida mitte. A Luule juurde me ei saanud ka minna, sest tal oli koosolek.

Juba algas inglise keel. Osad tegid eksamit ette, meid pandi klassitahaossa, kes ei teinud, ja tõmmati klaasuksed klassi keskel kinni. Kätte anti iseseisev lugemine. Loomulikult ei suutnud keegi sellele keskenduda. Kõigele lisaks, poleks ma vene keelt õppima pidanud, oleksin saanud oma inglise keele teaduslikud sõnad kasvõi ära vastata! Nüüd pean neid koos eksamiga üritama. Inka õppejõud veel ütles ka pärast, et ta oli vene õppejõule ammu rääkinud, et too vaataks oma plaanid üle, et tal peab 12 tundi olema. Kusjuures, kui me küsisime talt, et millal ta lõpuks teada sai selle, et meil loenguid puudu on, ütles, et meie viimase loengu lõpus. See oli kaks nädalat tagasi.

Masendav tunne oli pärast kooli. Isegi Sohu tagasi jõudes ei suutnud veel muu peale mõelda kui imestada, kuidas saab üks kõrgkooli õppejõud niisugune olla? Ja õppenõustaja ka? Oeh, lihtsalt hämming! Ma loodan, et järgmine aasta enam mingeid selliseid üllatusi ei tule!

Läksime FKsse värvima jälle pärast. Täitsa mõnus oli. Mõtted sai vähemalt mujale ja mulle täitsa meeldib selline pintseldamine ka! Mingi hetk hakkas jälle vihma sadama ja õues ei saanud jälle lõpuni värvida. Sees lihtsalt ei olnud enam hetkel midagi teha. Esimest korda ma nägin ka, kuidas seal väljakul ka mängitakse, mingid norra noored olid seal. Tundus, et jäid vist rahule!

Hiljem aitasime Markol asju kokku ka panna. Ma ei osanud ainult Tippmannil loaderit pealt ära võtta alguses. Mitte, et see nüüd midagi keerulist oleks, aga lihtsalt ei ole nagu varem vaja läinud sellist oskust! Nüüd siis tean seda ka!

Reedel käisin jälle kondiväänaja juures, ragistas päris hoolega ja täitsa mõnus oli. Aga mul on selline tunne, et õhtu jooksul pärast ragisesid kõik need kohad vanasse paika tagasi.

Laagripraktika jaoks käisin ka asju uurimas, vestlemas tädidega, kes seda korraldavad. 7-14 aastastele noortele Karepal laager inglise keele õppimiseks. 30.06-04.07.2009.

Terve laupäeva ei teinud midagi. Ärkasin, tegin teed, istusin teleka ette ja panin filmi käima. Ints tuli ka. The Curious Case of Benjamin Buttonit vaatasime. Poolepeal avastasime, et on teine tervelt 2h & 45min pikk. Aga lõpuni jõudsime! Täitsa lahe oli selline, veider. Mehest, kes sündis vanana ja siis hakkas järjest nooremaks minema. Müstika oli jälgida, samas lõpus läks asi veidi liiga kahtlaseks, kui ta oli juba beebi, luud olid ka kuidagi kokku tõmbunud vm. Päeva jooksul ei osanud kuidagi midagi teha. Mingi hetk vaatasin, kuidas Ints oma Rotorit tuunis ja pärast mulle arvutit kokku panna üritas. Sellel, selgus, on mõned jupid veel puudu. Üritatud sai ka kaks korda sellele Windowsi installida, aga vist üsna tulutult.

Mina käisin edasi-tagasi ja näksisin pidevalt midagi. Selline tunne nagu ühikas - midagi teha ei ole, siis sööks! Tegelikult isegi ei tahtnud väga juba, aga ikkagi oli igav!

Ints ütles, et kell 8 hakkame süüa tegema. St ootasime Kerti. Siis tuli ka avastus, et mida me siis teeme kui ta tuleb? Siis passime kolmekesi!

Kell kaheksa panime vee potti ja ootasime, millal see keema hakkab.

Lõpuks sai valmis potitäis riisi köögiviljadega ja kuus kana grillpihvi.

Kui Kert tuli istusimegi kolmekesi ja sõime jäätist. Ma pidin hommikul enne kuut ärkama, et Tõrva tööle minna, teised pidid Jõgevamaale trenni minema, paar tundi huljem.

Hommikul suutsin ennast mingil moel isegi üles äratada. Õigeks ajaks jõudsin Balti jaama ka. Hakkasime sõitma. Võru kaudu Tõrva! See punane joon kaardil.Ma ei ole küll ära mõõtnud, kui pikk see ring täpselt tuli, aga no, piisavalt! Ma juba enne mõtlesin, miks me nii vara pidime sõitma hakkama. Üritus algas 11.00. Ühesõnaga, mind ei kuulatud kui ültesin, et me valesti sõidame! Aga see-eest tegime Skyjumpi ülespaneku rekordi - Kati, mina, Olari ja Ervin. Päeva jooksul saime kõik kenasti päikesepiste. Väga raske oli õhtuks olla.

Tagasi Soos pani Ints jälle mingi filmi käima, see oli tõsielul põhinev mehest, kes üksi lihtsalt kaks kätt taskus rändama läks. Aga ma kahjuks ei jaksanud seda eriti vaadata, ainult algust natuke. Läksin ära magama. Kunagi loodani lõpuni ka näha ikka! Tundus väga hea!

Esmaspäeval läksin 11ks kooli, veidi enne. Aga jälle hakkas eksam hoopis 11.30. Nuki oli ka juba seal, rääkisime juttu ja mõtlesime, huvitav mis õpetajal nüüd selleks korraks valmis mõeldud. Veidi enne õiget aega olid peale meie kohale tulnud veel ka Triinu ja Kairi. Vene keele klass on päikesepoolne, seal ei olnud absoluutselt õhku, mida hingata. Isegi kui aknad pärani lahti tegime ja ukse ja koridoriaknad ka. Läksime kõik klassi. Õpetaja küsiski, mis me siis täna teeme. Et algajatega nad teevad kolmapäeval eksami. Äkki me tahaks ka veel korrata ja eksami hoopis järgmine nädal teha? Siis kui kool juba läbi on!!

Ei aitäh! Seekord õnnestus teda siiski veenda, et me tahame oma asjad ära vastata. Neljapäeval ta ei lubanud. Ütles, et saab muidu käskkirja! Mai ääss!

Ronisime kõik jälle klassist välja, Nuki jäi esimesena sisse. Ta sai kokkuvõtteks B, millega pidavat õpetaja sõnul rohkem kui rahul olema! Mina olin järgmine, vastasin esimesel kursusel õpitud teksti külaliste kutsumise kohta, sõnu küsis ka, oskasin umbes kolme vist, liikumisverbidega lauseid pidin ka vastama, need neli sõna (sõitma, minema, korduv, ühesuunaline) on mul alati sassi läinud, nii ka seal! Õpetaja arvas, et ma oleks pidanud siis rohkem õppima. Mida rohkem neid vaatan, seda hullemini sassis nad mul on! Vahepeal olin nii närvis, ja hapnikupuuduses, vist et ei suutnud isegi meelde tuletada, kuidas "head aega" on.

Arvasin, et tuleb E või D, sain C. Super! Kooli vene keel on ikka palju keerulisem kui see, mida venelased räägivad!

Pärast eksamit kimasin kohe bussijaama. Koju! Üle kahe kuu. Viimati käisin siin 3. aprillil. Ema-isa olid vahepeal isegi kaks korda ise juba Tallinnas käinud. Jõudsin täpselt 13.30 Taisto ussi peale. See mõnus kollane, kus on kliimaseade ka sees! Nii normaalne oli sellega sõita. Palju parem kui päev enne tööle minnes ja sealt tulles. Väänat kohtasin ka bussis. Ta läheb neljapäeval USAsse raamatuid müüma. Pakkus mulle ka seda, aga see pole päris põhjus, miks ma sinna läheks.

Koju jõudes ütles Karlo mulle esimese asjana, et ma olen paksuks läinud. Pärast torkis näpuga mu põske ja ültes, et need on punnis. Küsisin isa käest ka, ta ütles, et on jah natuke ümaramad. Täna olid ka ema ja tema töökaaslane sellega nõus. Ema ütles, et nüüd ma siis ei olegi äkki enam nii alakaaluline. Aga ma isegi ei tea kui palju või vähe ma kaalun! Aga no, see on siis see elu kui passida toas ja ainult süüa! Vaatasin ikka ise ka peeglisse, tundun juba tõesti natuke hamstrimoodi!

Mida ma küll teeks kui mul nii ausat ja otsekohast väikest venda ei oleks!?

Täna hommikul läksime Tallinnasse. Sohu mulle riiulit ja lauda viima ja siis lennujaama veel paarile taanlasele vastu, neli neid juba siin ka. Jahiturismil. Kogemata äratasime Kerdi üles. St isa ja Karlo tulid julma kolinaga selle riiuliga.

Täna kell 18 pidi veel olema ka kohtunike koolitus. Ma tahtsin sinna ka minna ja Kert ütles ka, et ma peaks ja Ints ka pärast msnis, kui ma juba kodus tagasi olin. Veel Soos olles ma korra isegi mõtlesin, et lähen uurin, äkki ma saan ikka jääda juba Tlna ka. Aga siis Kert ütles, et vast ei ole vaja ka. Nojah, mis seal ikka, läks siis nii.

Pean veel meeles pidama Olarile helistama, et ma ei saa laupäeval tööle tulla, võistlused ju! Rumala peakesega lubasin talle! Piste, noh!

Täitsa kopp ees on, ainult, igasuguste ratastega asjade sees sõitmisest! Juba plaaningi, et lähen neljapäeva hommikul rongiga hoopis Tallinnasse, mis siis, et see 2h ja 37min sõidab!

Homme üritan inglise keelt õppida, üldse ei ole veel vaadanud. Aga see on nii lihtne meil üldse siin koolis, et ma kunagi ei viitsigi pingutada. Enamasti sellepärast kõik B'd on ka, et ma nii hoolega neid asju ei tee. Eksami tahaks ikka A saada, ma loodan, et võtan end kokku.

Praegu läksid kõik kohaliku mälumängu hooaja lõpetamisele ühte mereäärsesse puhkekülasse. Mina olen maal ja täiesti üksi. Selles mõttes oleks küll võinud juba linna jääda. Istun praegu teleka ees, vaata mingit krimisarja ja blogin juba üsna mitmendat tundi järjest. Oeh. Teisest küljest, mul pole praegu õrna aimugi, millal siia jälle tagasi jõuan.

Ma loodan, et tuleb ilus ilm!

Praeguseks olen nüüd peaaegu terve nädala uues korteris elanud. Eile saime sinna külmiku ja asjad ka juba. Kunagi vist peaks ikka pliit ka eel tulema. Ja Internet. Praegu saab PS2 mängida ja filme vaadata. Täitsa vahva tegelikult.

Vahepealsest veel, et pühapäeval tegime jälle Robini juures trenni. Mul hakkas umbes enne seda, peale väikest hommikusööki veits imelik olla ja see lõppes kuskil umbes siis kui hakkasime figuure kokku lappima. Päike ei olnud eriti palav too päev, aga tundus kuidagi eriti vastik ka siis. Trenni käigus sain koguaeg loaderi pihta. Force shield mai ääss, või nii kaugel kehast see vist ei tööta vähemalt!

Esmaspäeval tegin päev otsa kunsti. Ühte pilti. Lootsin arvestuse teisipäeval kätte saada, sain ka. A see õppejõud vaimustub niikuinii pm kõigest, mida me teeme. Täielik kunstimutt! Mad Art Scientist, nagu öeldakse meil seal ka.

Töö eest saingi teisipäeval "A". Lisaks veel ka seadusandluses, oma lepingu eest, millest kujunes ka kogu aine arvestus, ühe "B". Täitsa hästi, ma arvan. Üks meil hakkas seal küll hullult vaidlema, kui õppejõud talle "B"-d pakkus, ei olnud rahul. Seletas ja protsessis, kuni saigi "A" kätte. Veits tüütu kui ühed näod igas aines pidevalt nii teevad. A eks nad ise teavad, kui see neile nii oluline on ja parem hakkab!

Kolmapäeval oli majanduse arvestus. Napilt jäin hiljaks. Muidugi ma oleks võinud natuke varem ärgata ka, a tegelikult ma ei teadnud isegi trollide aegu ega midagi. Jõudsin umbes 7 minutit peale loengu algust vist klassi. Õppejõud alles seletas klassi ees, töö veel ei käinud. Kogu tegevuseks kulus max. 10 minutit vist. Täitsa lihtne oli. Selle sain ka "B". Paar asja läks veits vussi ikka ka. Aga ma olen päris rahul, arvestades, et ma sellest ainest tegelikult pms midagi ei jaga!

Neljapäeval oli inglise keel. Õppejõud tahtis, et me kahes grupis tuleks sinna, nagu muidu ikka. Kuigi viimasel ajal olid kõik esimese grupi ajal tulnud. Kõik olid isegi sellega nõus! Klassiruumi astudes oli meid seal rohkem kui kunagi varem! Ma muutusin veits kurjaks meie kursuse peale siis. V no, nende, kes niimoodi tulid ikkagi sinna, kuigi ei pidanud sel kellaajal. Oleks mina õpetaja, ma oleks teise rühma omad välja ootama saatnud. Tööd oli veits nõme ikka teha nii kui materjale kõigile ei jagu ja klassi tagumises osas istudes ei kuule midagi, mida eespool pobisetakse. See on ka, jah veider, et meil osad peaaegu üldse ikka ei oska inglise keelt. Õppejõud räägib eesti keeles loengu ajal, sest tema praektika näitab, et tudengid ei saa temast muidu aru! Hämming! Sõnade testi tegime ka, vist läks hästi. Üldse, tegelikult, see tase seal on ikka tükkmaad madalam kui mul keskkoolis oli, täitsa kahju hakkab kohe. Oeh.

Ints kolis ka eile sisse. Ikkagi oli tal rohkem asju (surprise!). Kapid-asjad saime ka nüüd, a kruvid on hetkel veel kuskil teadmata asukohas, st. kokku neid veel panna ei saa. Aga telekat saab vähemasti diivanipeal istudes vaadata!

Mõtlesin eile, et teen pilte ka sellest olukorrast seal, a millegipärast jäi see sinnapaika. Kui pärast meelde tuleb, siis ehk näis.

Homme lähme Soome, pühapäeval on võistlused seal. Praegu olengi Jassi ja Mammu juures oma pusa pesemas. Oli teine Hipodroomi-üritusest saati üsna räpane.

Praegu vaatan Tom & Jerry't telekast.

Meile saab nüüd hakata uude kohta külla tulema

Täna käisime siis seal kinnisvarabüroos ja kirjutasime lepingutele alla. Õigemini, Ints tegi seda. A tegelikult, mis avastuse ta ka tegi, keegi isegi ei kontrollinud, kas me panime ikka enda nimed sinna kirja!

Maakleritädi luges lepingu kõva häälega ilusasti meile ette ka. Mul tekkis küll kergelt juba seadusandluse loengu tunne seal! A tänu tollele vist sain midagi ikka aru ka, mis seal kirjas oli!

Hiljem, kui Ints oli Stakol rõhu välja lasknud ja Kert uisud kaasa võtnud, läksime korterisse ka. Omanik oli ka siis juba tagasi jõudnud. Saime igaüks endale special võtme, millega saab kõik uksed lahti, st trepikojas igalpool ja korteriukse ka. Hea tegelikult, et ei pea mingit kimpu kaasas vedama, a jama on kui see ära kaob - uut vist ei saavat teha!

Omanikutädi tahtis meid vist jälle oimetuks jutustada. Täitsa palju kohe ikka rääkis. Samas, tundub selline täitsa OK olevat muidu. Elab meil vastaskorteris.

Jagasime toad ära ka - Kert sai rohelise (põrandaga) mina lillelise/kollase (seintega), Ints roosa (põrandaga). Selliste huvitavate lahendustega toad meil siis seal. Elutoas on ka miskid tädid seinapeale maalitud. Omanik lubas sinna pihta meil painti harjutada.

Victory Drinki jõime ka uue korteri puhul ära. Purgi panime ahju otsa, see sinna nüüd jääb ka! Ints viskas veel mingid sendid ka sinna sisse.

Ükshetk Kert läks jälle tööle, me istusime, arutasime, mõõtsime, jutustasime niisama veel natuke edasi seal. Täitsa vahva tegelikult. Ainuke naljakas asi, et seal ei ole üheski toas laes lampe! A õnneks on pistikud, nendesse saab midagi toppida.

Teine suur probleem oli, et kardinaid ei ole kuhugi kinnitada. Ma avastasin enda toast konksud akna kõrval, Kerdi toas ka ühe akna juures on, mujal pole midagi. Tuleb midagi välja mõelda!

Mul on nüüd laud ka ja tool. Ainult miski madratsimoodi asi vaja veel muretseda, ehk issi homme toob. :) Jass hakkab ka homme kolima, sellepärast. Miskiaeg õhtu tuleb. Pean pakkimise selleks ära lõpetama. Praegu olen väsinud. Eks näis, kaugele homme jõuan, kui praeguseks pakitud asjad ära saaks, oleks ka super! Ülejäänud võin isegi näpuotsas trolliga vedada kui vaja!