Täna käisin koolis. "Hommikul" magasin sisse veidi isegi ja peaaegu oleks hiljaks isegi jäänud. Aga muidu, jah, meil on küll veel vaheag,tegime lihtsalt juhatusega väikese koosoleku ja rääkisime rektoriga juttu. Midagi eriliselt targemaks ma ei saanud, aga mõned asjad said veidi selgemaks küll. Vähemalt on näha, et mõeldakse ja tegutsetaksegi.
Enne trenniminekut jõudsin natukene isegi süüa. Kui 5 kalapulka ja 2 leivaviilu söögiks võib nimetada! No, midagi ikka! Trennis olin jälle esimesena koha. Aga seekord ei olnud uks lukus. Seal olid mingid vaiba-inimesed sees, toksisid uut vaipa põranda külge. Esimene mõte oli, et wtf!? Panin oma asjad ära, vaatasin natuke ringi ja istusin maha. Mõtlesin veel, vaatasin kella. Segaduses. Ootasin veel natuke, siis otsustasin üles uurima minna. Selgus, nad peaks ikka seitsmeks valmis saama ja ma võime riietuma jne hakata. Üksi ma seda siiski ei teinud veel, tulin alla ja ootasin edasi. Aga siis läks juba hästi, tulid Kusti ja Rauno ja pärast Allar ja Priit ka ja. Ainult vaibapanemine võttis plaanitust veidi kauem aega neil. Polnud hullu. Veider oli nii vähekesi trenni teha. Kert tuli ka veel juurde mingi aeg, aga ikkagi, kummaline.
Burksi sai ka täna jälle süüa, muidu olekski jälle nälg majas. Mina ja mu mitte-poes-käimise lubadused! Marekit nägin teel Staabi juurde ja pärast kui ta 17As oli ka. Ta mind ei näinud.
Homme lähen koju. Viimati olin seal 3. jaanuari varahommikul. Pean jälle oma suure matakakoti selga viskama, seekord ka kaamera kaasa vedama (unustasin selle Jassi kätte anda, et ta selle järgi tooks!). Läpaka vist jätan ühikasse. Eelmises postituses olevad pildid (v.a. esimene) võtan ka kaasa, annan poistele ära. Emmel on sünnipäev ka homme, ja kodus tuleb pidu reedel ja laupäeval Lõuna-Eestis. Pühapäeval tuleb päev otsa sõitmist - Otepäält koju ja sealt hiljem Tallinna. Ma ei teagi, kas ma trenni jõuan, tahaks ju! Aga see ei olene enam väga minust.
Ahja, millepärast ma blogima hakkasin üldse praegu, ikka kurta tahaks ju. Mu marker läks jälle katki! Uää! Lihtsalt, poole trenni ja poole laskmise pealt. Ma peaksin ise ka, tõepoolest ,selle parandamise-asja selgeks õppima, kaua ma seda ikka Kustil teha saan lasta! Oleksin kohe läinud asja uurima, aga ilmsirgelt ta seda täna parandada enam ei jõudnud! Ja homme mind ju enam ei ole! Ma ei teagi, mis jälle saab. Ikkagi, pühapäeval tahaks vähemalt trenniajaks tagasi jõuda! Ma pean väga kedagi kuidagi tagant sundima selles suhtes siis, aga ma ei ole absoluutselt kindel, kuidas see mul õnnestub! Uh.
Mingeid uusi filme ei ole ka saanud, täna ei ole jälle midagi vaadata. Kuigi, ma vist ei tohiks ka, homme vaja vara ärgata. Mina ja hommikud on ju teada!
Enne trenniminekut jõudsin natukene isegi süüa. Kui 5 kalapulka ja 2 leivaviilu söögiks võib nimetada! No, midagi ikka! Trennis olin jälle esimesena koha. Aga seekord ei olnud uks lukus. Seal olid mingid vaiba-inimesed sees, toksisid uut vaipa põranda külge. Esimene mõte oli, et wtf!? Panin oma asjad ära, vaatasin natuke ringi ja istusin maha. Mõtlesin veel, vaatasin kella. Segaduses. Ootasin veel natuke, siis otsustasin üles uurima minna. Selgus, nad peaks ikka seitsmeks valmis saama ja ma võime riietuma jne hakata. Üksi ma seda siiski ei teinud veel, tulin alla ja ootasin edasi. Aga siis läks juba hästi, tulid Kusti ja Rauno ja pärast Allar ja Priit ka ja. Ainult vaibapanemine võttis plaanitust veidi kauem aega neil. Polnud hullu. Veider oli nii vähekesi trenni teha. Kert tuli ka veel juurde mingi aeg, aga ikkagi, kummaline.
Burksi sai ka täna jälle süüa, muidu olekski jälle nälg majas. Mina ja mu mitte-poes-käimise lubadused! Marekit nägin teel Staabi juurde ja pärast kui ta 17As oli ka. Ta mind ei näinud.
Homme lähen koju. Viimati olin seal 3. jaanuari varahommikul. Pean jälle oma suure matakakoti selga viskama, seekord ka kaamera kaasa vedama (unustasin selle Jassi kätte anda, et ta selle järgi tooks!). Läpaka vist jätan ühikasse. Eelmises postituses olevad pildid (v.a. esimene) võtan ka kaasa, annan poistele ära. Emmel on sünnipäev ka homme, ja kodus tuleb pidu reedel ja laupäeval Lõuna-Eestis. Pühapäeval tuleb päev otsa sõitmist - Otepäält koju ja sealt hiljem Tallinna. Ma ei teagi, kas ma trenni jõuan, tahaks ju! Aga see ei olene enam väga minust.
Ahja, millepärast ma blogima hakkasin üldse praegu, ikka kurta tahaks ju. Mu marker läks jälle katki! Uää! Lihtsalt, poole trenni ja poole laskmise pealt. Ma peaksin ise ka, tõepoolest ,selle parandamise-asja selgeks õppima, kaua ma seda ikka Kustil teha saan lasta! Oleksin kohe läinud asja uurima, aga ilmsirgelt ta seda täna parandada enam ei jõudnud! Ja homme mind ju enam ei ole! Ma ei teagi, mis jälle saab. Ikkagi, pühapäeval tahaks vähemalt trenniajaks tagasi jõuda! Ma pean väga kedagi kuidagi tagant sundima selles suhtes siis, aga ma ei ole absoluutselt kindel, kuidas see mul õnnestub! Uh.
Mingeid uusi filme ei ole ka saanud, täna ei ole jälle midagi vaadata. Kuigi, ma vist ei tohiks ka, homme vaja vara ärgata. Mina ja hommikud on ju teada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar