Esimest korda üle ma-ei-tea-kui-pika aja olen ma pühapäevasel päeval sellisel kellaajal ühikas. Miks? Kui ma isegi teaks. Veel mõni aeg tagasi olin ma Madara 22a treeningsaalis ja seda veel kahe trennikaaslase ja treeneriga. Küsimus ongi, kus olid kõik teised?! Rääkisime seal majandussurutisest ja muudest aktuaalsetest teemadest aga lõpuks ikkagi otsustasime tulema tulla. Ei lisandunudki kedagi meile juurde. Kert tõi mu koju ja ära ka ja siin ma nüüd olen. Kahju natuke, et ära jäi see, aga no, mis seal ikka, juhtub! Jõudsin juba kiiresti poes ka ära käia, tuleb vist järjekordne filmi vaatamine endale korraldada!
Hommiku/päeva jooksul suutsin juba kolm filmi ära vaadata: juba varem mainitud Death of an Angel ja Hide and Go Shriek. Ei olnud tõepoolest kumbki midagi väga erilist. Draama oli selline omamoodi usuteemaline, millega ma väga tuttav ei ole, aga õudukas ei olnud küll eriti õudne. Mõned rõvedad kohad olid, aga ei midagi päris hirmsat. Aga see võib loomulikult ka minu viga olla, või siis kaheksakümnendate halvad eriefektid! Siiski - Psycho on veel vanem, aga tunduvalt parem! Kolmas film oli Hard Candy. Kummaline lugu sellest, kuidas üks fotograafist mees kohtub Internetis 14-aastase tüdrukuga, nad saavad kokku ning sõidavad mehe juurde koju. Seal uimastab neiu mehe ja hakkab teda tõsiselt piinama, süüdistama pedofiilias (tal on kodus üleval pildid oma alaealistest modellidest jne), jätab talle vahepeal mulje nagu oleks ta mehe kastreerinud ning lõpuks tapab ta ikkagi ära. Üsnagi sürreaalne.

Eile vaatasime Kairega telekast ka filmi, nimi oli Love Rules! kui ma õigesti mäletan, romantiline komöödia. Vahelduseks oli päris mõnus. Rääkis ühest paarikesest, kes tahtis abielluda võimalikult ebatraditsioonilisel moel, kuid, nagu Murphy seaduste kohaselt ikka, ei lähe kunagi kõik nii nagu plaanitud. Nende algsetest plaanidest jäi lõpuks järele vaid kaks, siiski üsna armsat detaili: mees tahtis abielluda oma Converse'i papudes - need pani oma kleidi alla jalga hoopis naine. Viimane, aga tahtis altari ette kõndida rokkmuusika (absoluutselt ei tule meelde, mis lugu see oli) saatel - selle loo mängis ära vanaema soovitatud keelpillikvartett. Igastahes, päris vahva tüüpilise happy ending'uga film!
Järgmiseks on juba valmis pandud film 1408. Ma veel ei tea, millest see räägib, aga eks näis!
Kirjutamisteni.
PS! Ma ei tea, kas see oli hea tegu või mitte, aga ma sõin just purgitäie kirsikompotti üksinda ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar