Eelmisest postitusest umbes-täpselt siiamaani olen ikka päris hästi aru saanud, miks kõik SMITi kiruvad. Sisuliselt terve selle aja on töö tegemine olnud tugevalt häiritud. Õnneks praegu ei ole nii väga midagi vaja teha ka, aga siiski, natuke ikka.
Veits tüütu on iga hommik tööle tulles arvuti käima panna ja mõelda, kas täna saan sisse logida või ei.
Nädalavahetusel oli WP jälle. Päris vahva ja päris palju sai LOTRO ka tehtud. Üks uus tegelane liitus meiega ka, st nüüd on võimalik 'omadest' päris fellowship ka kokku panna. Kokkuvõtteks mängisin 4 tegelasega - ühega reede õhtul, peale tööd, väga väsinuna ja rohkem tatsasin teistega kaasa kui midagi tarka tegin. Laupäeval tegin üksi oma nö mainiga epic line'i ehk siis raamatu queste. St siis seda lugu, kuidas sõrmust Mordorisse veetakse.
Pühapäeval tegime kolmekesi väikeseid tegelasi suuremateks. Avastasin, et pean temaga ka ikkagi raamatut tegema, sest muidu pm ei saagi edasi korralikult mängida.
Esmaspäeval olid enamused juba meie suure laua tagant kadunud, aga ega see ei tähenda, et midagi läbi oleks. Sai kahepeale kaks tegelast täpselt korraga max levelisse aetud. Nüüd on nemad ka suured. Täitsa imelik kohe mõelda, alles nagu oleks alustanud. Kuigi tegelikult võis see vabalt ka üle-eelmine aasta olla.
Sai ka järele vaadatud, kaua ma selle tegelasega üldse kokku mänginud olen - kolm nädalat ja üks päev kui õigesti mäletan. St siis tundide arv kokku liidetud, mis online oldud. Julm veits.
Tegelikult on mõnus pärast tööpäeva natuke mööda Keskmaad ringi joosta. Ma tean, et inimesed hädaldavad, et inimesed ei loe raamatuid üldse tänapäeval ja on liiga palju arvutite taga, aga mina leian et see ongi natuke nagu evolutsioon. Selles mängus on iga questiga (ülesandega, mida lahendad) kaasas lugu. Loed seda ja teed, mis vaja. Sisuliselt sa mängidki raamatut, oled selle üks tegelane. Nö päris raamatute lugemine ei ole mul kunagi hästi välja tulnud - kuskilmaal kaob keskendumine ära ja ei mäleta loetust midagi. Mängides jäävad asjad paremini meelde, nagu lastelegi õpetatakse - läbi tegevuse.
Tahtsin seda öelda, et veits ikka ülehinnatakse seda, et arvutid on nii paha-paha. Tuleks leppida sellega, et Internet on siiski parim infoallikas. Ükskõik, mille suhtes siis. Mingit vahet, ei leia, kas istuda tundide viisi miski raamatu või arvuti taga. Ei usu, et kuskilt Twilight'ist vm väga miskit tarkust saaks. Istumine on istumine. Liigutada on nii või naa ka ikkagi vaja.
Praegu jäi mulje, et ei saanud kõike päris nii hästi ja selgelt kirja kui oleksin tahtnud, aga eks see hakkab karjuma, kellele miskit ei meeldi. Proovin uuesti seletada. (:
Veits shooterit tegime ka nv. See ei ole sama sisukas, kui LOTRO ja ma toda teen ikka üli-üli harva, (pole just kõige osavam neis asjades) aga päris hea lõõgastus ja ära olemine siiski ka mõnikord.
Nädalavahetusel miski päev tuli jube šoksi isu. Kõigepealt unustasin seda poest osta ja järgmine kord, kui meeles oli, seda süüa. Täna hommikul võtsin esimese tüki. Hea.
See tuletab meelde, ma ei saa aru, miks Selveris suurt Nurri ei müüda? Ploomi-küpsise šokolaadist rääkimata, need vist ainult väikesed ongi tänapäeval.
Veits tüütu on iga hommik tööle tulles arvuti käima panna ja mõelda, kas täna saan sisse logida või ei.
Nädalavahetusel oli WP jälle. Päris vahva ja päris palju sai LOTRO ka tehtud. Üks uus tegelane liitus meiega ka, st nüüd on võimalik 'omadest' päris fellowship ka kokku panna. Kokkuvõtteks mängisin 4 tegelasega - ühega reede õhtul, peale tööd, väga väsinuna ja rohkem tatsasin teistega kaasa kui midagi tarka tegin. Laupäeval tegin üksi oma nö mainiga epic line'i ehk siis raamatu queste. St siis seda lugu, kuidas sõrmust Mordorisse veetakse.
Pühapäeval tegime kolmekesi väikeseid tegelasi suuremateks. Avastasin, et pean temaga ka ikkagi raamatut tegema, sest muidu pm ei saagi edasi korralikult mängida.
Esmaspäeval olid enamused juba meie suure laua tagant kadunud, aga ega see ei tähenda, et midagi läbi oleks. Sai kahepeale kaks tegelast täpselt korraga max levelisse aetud. Nüüd on nemad ka suured. Täitsa imelik kohe mõelda, alles nagu oleks alustanud. Kuigi tegelikult võis see vabalt ka üle-eelmine aasta olla.
Sai ka järele vaadatud, kaua ma selle tegelasega üldse kokku mänginud olen - kolm nädalat ja üks päev kui õigesti mäletan. St siis tundide arv kokku liidetud, mis online oldud. Julm veits.
Tegelikult on mõnus pärast tööpäeva natuke mööda Keskmaad ringi joosta. Ma tean, et inimesed hädaldavad, et inimesed ei loe raamatuid üldse tänapäeval ja on liiga palju arvutite taga, aga mina leian et see ongi natuke nagu evolutsioon. Selles mängus on iga questiga (ülesandega, mida lahendad) kaasas lugu. Loed seda ja teed, mis vaja. Sisuliselt sa mängidki raamatut, oled selle üks tegelane. Nö päris raamatute lugemine ei ole mul kunagi hästi välja tulnud - kuskilmaal kaob keskendumine ära ja ei mäleta loetust midagi. Mängides jäävad asjad paremini meelde, nagu lastelegi õpetatakse - läbi tegevuse.
Tahtsin seda öelda, et veits ikka ülehinnatakse seda, et arvutid on nii paha-paha. Tuleks leppida sellega, et Internet on siiski parim infoallikas. Ükskõik, mille suhtes siis. Mingit vahet, ei leia, kas istuda tundide viisi miski raamatu või arvuti taga. Ei usu, et kuskilt Twilight'ist vm väga miskit tarkust saaks. Istumine on istumine. Liigutada on nii või naa ka ikkagi vaja.
Praegu jäi mulje, et ei saanud kõike päris nii hästi ja selgelt kirja kui oleksin tahtnud, aga eks see hakkab karjuma, kellele miskit ei meeldi. Proovin uuesti seletada. (:
Veits shooterit tegime ka nv. See ei ole sama sisukas, kui LOTRO ja ma toda teen ikka üli-üli harva, (pole just kõige osavam neis asjades) aga päris hea lõõgastus ja ära olemine siiski ka mõnikord.
Nädalavahetusel miski päev tuli jube šoksi isu. Kõigepealt unustasin seda poest osta ja järgmine kord, kui meeles oli, seda süüa. Täna hommikul võtsin esimese tüki. Hea.
See tuletab meelde, ma ei saa aru, miks Selveris suurt Nurri ei müüda? Ploomi-küpsise šokolaadist rääkimata, need vist ainult väikesed ongi tänapäeval.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar