Eilne päev möödus nii kenasti tööjuures. Väga vara eelmine õhtu magama ei läinud, aga üllatavalt normaalne oli olla. Täna läksin kuskil sama hilja ja ei ole nii hea. Kolemaru uni lihtsalt ja ma lihtsalt tunnen, missugune padjakas mul näos on! Tean, et lõunapaiku tuleb üks koosolek. Enne seda peaks miskit sööma, ehk tuleb veidi energiat.

Täna tuli kolleeg tööle ja avastas, et tema laual olnud valge ingli kujukese jalad on keegi vildikaga roosaks värvinud. Veidi hiljem kukkus WCs riiul alla koos minu ja ülemuse tasside, presskannu ja vähemalt ühe taldrikuga, mis kõik põrandale kildudeks lendasid. Hiljem tuli välja, et sama töötaja rongi sõidukaart oli piletimüüja käest mitu meetrit kaugemale lendu läinud. Lisaks veel oli veidi enne millalgi hobuseraud büroo ukse kohalt alla kukkunud. Mis toimub!?

Hetk enne seda mõtlesin teed teha, siis oleks mu armas tassike veel terve.

No more.

Lõunaajal loodetavasti lähme poodi, saab uue tassi osta!

Täna pean autoga ka jälle sõitma minema ja linnast tagasi täitsa üksi.