"Kõrghoone kuningas 2011" käisin vaatamas, esimest korda. Seekord oli see Al Mare büroohoones ehk nn Audi majas. Ilm oli päikesepaisteline, aga tuuline, majal korruseid 16, kui õigesti mäletan.
Alguses läksin sinna niisama vaatama ja kaasa elama. Siis sain ühelt pressiesindajalt auto ja tõin oma kaamera ära. Tegin startivatest meestest pilti. Viimasena pildistasin 48. startijat, pärast seda läksin büroosse tagasi, kokkusaamisele.
Natuke hakkas igav ühte sama asja pildistada, eriti veel 2min pausidega. Lisaks veel hakkas lõpuks ikka väga külm ka. Sellised värinad tekkisid, mida ei saanud tagasi hoida.
Kontoris tegin endale teed. See oli hea.
Sain oma "suure sündmuse" kohta rohkem infot, pilt selgem. Pean nüüd vaeva nägema paar päeva kõvasti. Ma alati kardan, et unustan midagi ära.
Hommikust olin neli tundi koolis rääkimas. Esimest korda üksi. Enda arust läks hästi jälle. Iga korraga ikka arenen.
Just kuulsin veelkord tagasisidet, üleeilsest siis. Esmalt küsiti minu tänaseid ja siis tollekordseid emotsioon. Enam-vähem olin teistega nõus, va nende väide, et ma olin "ära" või ei kuulanud noorte küsimusi, jutte. Bullshit!
Mainisin ka, et teen asju noorsootöö vaatevinklist - vaba tahte alusel noortele. Sellega ei olnud keegi nõus. Nad said muidugi ka valesti aru, aga ma ei viitsinud selgitada ka.
Lisaks ütlesin, et ma ei viitsi kolm korda ühte asja küsida, kui normaalset vastust ei saa - selle peale olid ka kõik jube üllatunud. Ma konkreetseid näiteid ei toonud, kuigi nad seda ootasid.
Üks kolleeg küsis ka selliseid üldiseid küsimusi - mida ma neilt ootan, kas ma olen enda arust õiges kohas, kas mulle meeldib selline töö, kas töö on ootuspärane jne jne.
Taaskord on mul hea meel, et homme on reede.
Alguses läksin sinna niisama vaatama ja kaasa elama. Siis sain ühelt pressiesindajalt auto ja tõin oma kaamera ära. Tegin startivatest meestest pilti. Viimasena pildistasin 48. startijat, pärast seda läksin büroosse tagasi, kokkusaamisele.
Natuke hakkas igav ühte sama asja pildistada, eriti veel 2min pausidega. Lisaks veel hakkas lõpuks ikka väga külm ka. Sellised värinad tekkisid, mida ei saanud tagasi hoida.
Kontoris tegin endale teed. See oli hea.
Sain oma "suure sündmuse" kohta rohkem infot, pilt selgem. Pean nüüd vaeva nägema paar päeva kõvasti. Ma alati kardan, et unustan midagi ära.
Hommikust olin neli tundi koolis rääkimas. Esimest korda üksi. Enda arust läks hästi jälle. Iga korraga ikka arenen.
Just kuulsin veelkord tagasisidet, üleeilsest siis. Esmalt küsiti minu tänaseid ja siis tollekordseid emotsioon. Enam-vähem olin teistega nõus, va nende väide, et ma olin "ära" või ei kuulanud noorte küsimusi, jutte. Bullshit!
Mainisin ka, et teen asju noorsootöö vaatevinklist - vaba tahte alusel noortele. Sellega ei olnud keegi nõus. Nad said muidugi ka valesti aru, aga ma ei viitsinud selgitada ka.
Lisaks ütlesin, et ma ei viitsi kolm korda ühte asja küsida, kui normaalset vastust ei saa - selle peale olid ka kõik jube üllatunud. Ma konkreetseid näiteid ei toonud, kuigi nad seda ootasid.
Üks kolleeg küsis ka selliseid üldiseid küsimusi - mida ma neilt ootan, kas ma olen enda arust õiges kohas, kas mulle meeldib selline töö, kas töö on ootuspärane jne jne.
Taaskord on mul hea meel, et homme on reede.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar