Ma räägin siis seekord noortekeskuse platsitöötajast vms, inimesest, kes istub ja vaatab, et noored ikka korralikult käituks. Täiesti lõpp, kuus tundi pms ei-millegi tegemist. Ma pole vist ammu nii kaua ühtegi CRT ekraani vaadanud! Mõni võib öelda, et hea ju palka saada niisama passimise eest, aga minu jaoks on selline asi ikka liig, pidevalt ma sellist tööd teha ei suudaks! Ometigi, rääkis see naine seal, et see on ainult üks osa sellest tööst, on veel ka näiteks ürituste korraldamise pool. See oli koht, kus mul kõrvad kikki läksid. Homme pidavat Kethi sinna proovima minema, tal läheb hästi, ma arvan. Katsetajaid pidi kokku olema piisavalt, et veebruari kuus uut töötajat arvele mitte võtta. Taaskord, ma ei oleks üldse kurb, kui ma sinna ei saaks! Kui peaks mingil imekombel vastupidi minema, hakkan mõtlema, seniks, las jääb!
Ahja, hommikul ma kooli ei jõudnud. Kuulsin ainult, kuidas Nuki printis midagi, kuigi ta ütles, et ta ei olnud absoluutselt vaikselt! Nii raskes unes olin veel. Miks on nii, et kaua üleval olla ei ole üldse raske, aga pärast seda on normaalseks elutsemiseks vaja topeltkogust und!?
Muidu, proovipäevalt koju sõites, helistas mulle Birks ja ütles, et Katariina ja Nuki libistavad siidreid ning, et ma võtaks talle ka midagi poest. Maximasse jõudes sai selgeks, et selleks peaks olema Vana Tallinn Creme. Endale ostsin Dr. Pepperi (nii sai Kati tead, et seda Eestis ka müüakse!), lisaks veel kartulikrõpse teistele. Ühikasse jõudes ei saanud ma tuppa, sest olin oma võtmed Nukile andnud, et ta saaks endale koopia teha, kuna unustas enda omad päris maale-koju. Koputasin Birksi toa uksele, seal neid ei olnud, läksin Katariina tuppa, samuti tühjus, teel tagasi enda koridori otsa poole, helistasin uuesti Birksile, aga siis sain juba aru, et nad on telekatoas, millest ma korra olin juba mööda läinud!
Teleka ees möödus väike CSI: Miami ja America's Next Top Model 8. Siis ma tulin ära tuppa, nad vaatasid veel mingit sarja, mis sealt järgmisena tuli. Tagasi teistega ühinedes oli juba Two and a Half Men, aga see sai ka kohe läbi. Nagu selgus, oli vahepeal otsustatud jalutama minna. Mulle hakkavad need öised õueskäimised vist juba harjumiseks saama varsti!
Kõndisime Siidisaba tänavalt otse Sõpruse puiesteele, sealt kuni McDonald'sini ja siis tulime mööda Nõmme teed tagasi. Vahepeal oli midagi hämmastavat toimunud - kõik olid nii väsinud järsku! Ühika juures jõudsid vaevalt-vaevalt trepist üles tulla ja tubadesse kooberdada, ma olin ainuke, kellelt oli see värske õhu laks selle väikesegi unenatukese ära röövinud, mis enne oli. Hambaid pesema minnes ootas samuti hea vaatepilt, igaüks istus pms kraanikausside ees omas nurgas, Kati tegi isegi pilti, äärmiselt hale vaatepilt!
Nuki juba magabki, ma lähen ka nüüd. Mitte, et ma seda varem ei võinud teha, oli ju vaja ikka blogida. Aga no samas, olekski imelik magada üle 7h ju!
Ahja, hommikul ma kooli ei jõudnud. Kuulsin ainult, kuidas Nuki printis midagi, kuigi ta ütles, et ta ei olnud absoluutselt vaikselt! Nii raskes unes olin veel. Miks on nii, et kaua üleval olla ei ole üldse raske, aga pärast seda on normaalseks elutsemiseks vaja topeltkogust und!?
Muidu, proovipäevalt koju sõites, helistas mulle Birks ja ütles, et Katariina ja Nuki libistavad siidreid ning, et ma võtaks talle ka midagi poest. Maximasse jõudes sai selgeks, et selleks peaks olema Vana Tallinn Creme. Endale ostsin Dr. Pepperi (nii sai Kati tead, et seda Eestis ka müüakse!), lisaks veel kartulikrõpse teistele. Ühikasse jõudes ei saanud ma tuppa, sest olin oma võtmed Nukile andnud, et ta saaks endale koopia teha, kuna unustas enda omad päris maale-koju. Koputasin Birksi toa uksele, seal neid ei olnud, läksin Katariina tuppa, samuti tühjus, teel tagasi enda koridori otsa poole, helistasin uuesti Birksile, aga siis sain juba aru, et nad on telekatoas, millest ma korra olin juba mööda läinud!
Teleka ees möödus väike CSI: Miami ja America's Next Top Model 8. Siis ma tulin ära tuppa, nad vaatasid veel mingit sarja, mis sealt järgmisena tuli. Tagasi teistega ühinedes oli juba Two and a Half Men, aga see sai ka kohe läbi. Nagu selgus, oli vahepeal otsustatud jalutama minna. Mulle hakkavad need öised õueskäimised vist juba harjumiseks saama varsti!
Kõndisime Siidisaba tänavalt otse Sõpruse puiesteele, sealt kuni McDonald'sini ja siis tulime mööda Nõmme teed tagasi. Vahepeal oli midagi hämmastavat toimunud - kõik olid nii väsinud järsku! Ühika juures jõudsid vaevalt-vaevalt trepist üles tulla ja tubadesse kooberdada, ma olin ainuke, kellelt oli see värske õhu laks selle väikesegi unenatukese ära röövinud, mis enne oli. Hambaid pesema minnes ootas samuti hea vaatepilt, igaüks istus pms kraanikausside ees omas nurgas, Kati tegi isegi pilti, äärmiselt hale vaatepilt!
Nuki juba magabki, ma lähen ka nüüd. Mitte, et ma seda varem ei võinud teha, oli ju vaja ikka blogida. Aga no samas, olekski imelik magada üle 7h ju!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar