Eile magasin pms terve päeva maha. Vahepeal miskiaeg käisin õues (mis ilmsirgelt ei olnud eriti hea mõte) ja külmetasin ennast veel natuke. Ülejäänud õhtu möödus unes ja poolunes. Vastik nohu! Täna on õnneks juba natuke inimlikum tunne. Võib-olla sellepärast ka, et ma panin lõpuks akna kinni, mis oma kolmapäevast saati vist vähemalt lahti oli olnud. Mitte, et mul külm oleks hakanud järsku, aga igaks juhuks. Vist mõjuski! Kurk on veits valus ainult täna. Katariina rääkis ka, et ta ei saa neelatagi. Ma ei tea, kas see on tõesti see k-tähega-asja haigus või midagi muud, aga mul on hea meel, et ennast juba natukenegi paremini tunnen!
Kahju on siiski selle pärast, et ma eilse päeva nö raisku lasin ja tööd teha ei saanud. Aga ma ei olnud selleks ka eriti võimeline! Kahju on sellest ka, et ma hommikul Toompeale ei jõudnud! Tahtsin tegelikult nii minna, aga mõtlesin, et ei riskiks, muidu oleks tänane kujunenud umbes selliseks, nague eilne.
Nüüd võtan kätte ja üritan vähemasti eelmise aasta võlgadega ühele poole saada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar