Kursusetöötähtajapäev

Hommikuse majanduse loengu magasingi maha. Ärkasin tegelikult lausa üles isegi, kui Nuki kooli minema hakkas, ta vist tegelikult küsis umbes 8.08, kas ma tulen ka. Ma otsustasin, et kodus magada on mugavam.

Kell 11 ärkasin uuesti, tuli meelde, et mul jäi kursatööle sisukord korralikult tegemata. Unesegaselt sain selle vist loodetavasti korralikult valmis ka. Siis ärkasin üles.

Näiteringi õppejõud oli täna ikka väga haige! Seda sõna otseses mõttes, ikka palju hullem kui mina. Pidime oma nukuteatrit seal "soperdama", nagu ta seda nimetas. Sain seekord Puhhi ja Öökulli korraga mängida, ta siis filmis meid ka, aga unustas suure plaani võtta ja pms oli see mõttetu üritus! Ma arvan, et ega ta mulle seegi kord midagi väga kiitvat ei oleks öelnud.Kunagi mingi mees ütles, et ta ei oska näidelda, seset see tundub talle kunstlik vms. No, mul on umbes samasugune tunne, ma ei oska mängida endast kedagi teist, kes ma ei ole. Nagu ka ma ei oska valetada, kui, siis eeldusega, et teised saavad sellest ilmselgelt aru. Alati nad siiski ei saa ka. Siis ei saa mina jällegi aru, kuidas mõnda absurdsust nii tõsiselt saab võtta! See selleks.

Kursusetöö viisin ka Luulele ära, ta ütles ainult "tubli" selle peale. Osad olid ikka sõimata ka saanud jälle. Karmole olla ta öelnud, et päris mitmed tööd, mis tal tolleks ajaks vaadatud olid, tuleb ümber teha, eriti sporditeemalised (need ei meeldinud talle juba proseminari ajal - sport ei ole noorsootöö). Ma sügavalt loodan, et minu oma läheb läbi, mis siis, et mul juhendajat ei olnud!

Enne trenni minekut käisime Maria ja Nukiga Kristiines poes ka. Ma arvan, et ma ostsin veits liiga palju asju, sest pean reedel maale minema, pole eriti harjunud selliste arvestustega. Viimati sai seal käidud, hm, täna täpselt kuu aega tagasi!

Trennis oli üks natuke veider intsident mu jaoks. Olime Kustiga mõlemad ussis, kumbki oma poolel, liikusime edasi keskele seal vahel oleva tünni vms juurde, märkasime üksteist. Siis ta ütles, et ei taha mind lasta. Natuke olime seal nii, ma ei tahtnud ka päris toru vastu säärt panna talle vms (mitte, et ma peaaegu sarnast asja ei oleks juba teinud :$). Ta siis jooksis üle veits, aga ei saanud mulle pihta ja ma lasin ta ise välja. Ja vist veel kellegi. Aga see pole oluline. Nii paha tunne oli ikkagi.

Teen siinkohal avaliku teadaande - jah, minu pihta võib ka lasta! Ma tean, et ma olen teile kõigile (ilmselt) nii mõnegi valusa lasu teinud, näiteks Karlile vastu kaelagi täna! :$ Ja Intsule siis, kui me esimest korda toiduõli katsetasime! Jne, eksole! Kui ma annan selleks põhjust, tuleb tulistada, eks!? Muidu on lihtsalt, nõme ja ebaaus ja mul on imelik. Ja, naistel on üldsegi palju kõrgem valulävi kui meestel, muide!

Muus osas vist läks enam-vähem jälle. Ussi jõudsin isegi otse nendel kordadel kui vaja oli, ainuke asi, pihta oleks võinud lasta rohkematele, keda ma sihtisin. Püramiidis olin ka paar korda. Veider on seal alati, ma ei saa kunagi aru, kust poolt mind lastakse, igaltpoolt tundub. Kõhuli-slaidid hakkavad ka vaikselt juba ilmet võtma, aga no, arenemisruumi on ikka omajagu! Vasakus kindas on ka juba mõnda aega auk.

Kolmest uuest noormehest oli alles jäänud kaks, üks loobus. Teine plaanib ära osta Priidu Mini, kolmas ütles, et ehk suvel soetab midagi (!?). Vahepeal oli küll päris hirmus tunne, need Spyderid neil ikka paukusid korralikult! Uskumatu, kas mõni asi peabki päriselt ka sellist lärmi tegema?!

Koju tulin täna jala. Kuni Kosklani. Seal ootasin bussi. See tuli pikema aja pärast, kui ma arvasin, lootsin, et minutid lähevad natuke kiiremini. Poolepeal ümber ka ei mõelnud.