Istun vist juba umbes tund aega üksi toas. Nett on täna ikka tõeline nuhtlus, eriti praegu! Mitte, et ta kunagi siin üldse midagi eriliselt head oleks olnud! Tegin enne mingeid tänukirju homseks Vabariigi aastapäeva aktuseks, et end sellest natukenegi säästa. Nüüd sain siis vähemalt blogimise nurgakesegi lahti!
Käisime ilusti korralikult koolis täna, joonistasime kunstitunnis oma söemaalid lõpuni ja mängisime täpimängu, mis eelmise nädala seadusandluse loengus pooleli jäi. Ma ikka kuulasin ka samal ajal, aga teema tundus üsnagi sama, mis toogi kord, selline üldine kuidas-hädas-käituda-ja-oma-õiguste-eest-seista teema. Söepildist veel nii palju, et eelmise semestri kunsti õppejõud astus korra sealt läbi ja ütles, et minu töö meenutas talle kedagi, loomulikult ma nime ei mäleta! Teine õppejõud nimetas seda autoportreeks. Pildil oli kujutatud vampiir-zombi-elav surnu, midagi sellist. Küll ma olin meelitatud!
Vastasin Rada7's ühele kuulutusele, kus taheti punkbändi teha ja oli trummarit vaja, sobis ka peaaegu algaja - just nagu mina! Eile rääkisin selle tüübiga ja millalgi siis lähen proovin vist ka. Kuigi, ma arvan, et nad leiavad ikkagi kellegi veits parema! No, näis!
Karlole leidsin ka samast kohast ühe pakkumise, seal sooviti ühte metal-bändi trombooni sisse tuua. Lubas vastata ka, aga keegi ei ole veel tema radakontot aktiveerinud seal.
Kristiine keskuses käisin ka jälle, taaskord läksin Nukiga pms niisama kaasa, ta pidi seal Katiga kokku saama. Pistsin igaks juhuks oma show-barmani konkursilt saadud Pepe Jeansi kinkekaardi ka kotti. Otsustasingi poest läbi minna, samal ajal kui teised Prismas ostlesid ja solaariumis käisid. Põhimõtteliselt, ma olin enne juba ka mitu korda seal asju vaatamas käinud, aga no, seal ei ole ju mitte mingisugustki normaalset valikut. Mingid totakad läikivate kirjadega sitsi-satsilised asjad. Või siis teine võimalus - suure firma logoga tavalised särgid - ma ei ole kunagi aru saanud, miks inimesed selliseid särke (loe: reklaame) ostavad, selliste asjade eest tuleks peale maksta, et inimesed neid kannaks ja brändi edasi levitaks! Mida iganes.
Mulle tundus, et ma veetsin seal poes terve igaviku otsides midagi vähekegi normaalset, mis minu kinkekaardikesse enam-vähem ära mahuks. Oleks midagi eriliselt head, poleks ka suurem summa hullu teinud. Vaatasin ühte kleiti, ühte seelikut ja ühte pluusi, aga peale proovimist ei meeldinud nendest mulle enam ükski. Proovikabiinist väljudes nägin hunnikut salli ja võtsin sealt ühe suure rätiku sarnase asja. Natuke jäi veel raha üle, haarasin müügisaalist kätte veel halli maika ja tõttasin maksma. 40 EEK pidin ainult ise peale maksma, pole paha, ma arvan. Lisaks sain ma veel kaks mingisugust lõhnanäidist ka kingituseks! Päris hea!
Käisin enne CSI: New Yorki vaatmas, seda filmi, mis pärast tuli, ma enam ei viitsinud. Mõtlesin, et võtan mingi enda oma ette, aga seda ei ole ma ka veel jõudnud. Ehk nüüd? Või peaks ära magama minema? Oleks see võimalik? Minu puhul, kõlab kahtlaselt. Aga proovida võib! Film-käima-ise-pikali-voodisse variant kõlab küll päris ahvatlevalt hetkel!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar