Olgu.

See eilne minu "tähetund" kui "rõhk oli minu peal" kujutas endast siis seda, et ma pidin kõike tegema. Keegi isegi mitte väga vist ei kuulanud, mida ma tegin, vaatamisest rääkimata. Alguses, kui toas olime, liikusid inimesed kõrvaltoas, aga et keegi oleks ka sõna sekka öelnud, seda ei olnud. Ainult üks kaastöötaja jäi veel oma kohale istuma ruumi, kuhu kogunesime. Korra küsisin, kas ta tahaks midagi lisada, siis natuke rääkis ka paar lauset. Hea seegi.

Muidu mulle tundus, et ma rääkisin kõigest, aga kuidagi ruttu. Ma ei oska seda mulli ajamist väga, kuigi võib-olla võiks. Need lisalaused, mis öeldi, olid ka suures osas selline täiendav "mull", mille point jäi ikkagi samaks. Ma olen selline konkreetne. Ütlen asja ühe lausega ära ja kõik. Lihtne!

Hakkasime siis õue minema, sain teada, et garaažis ei olegi midagi vaadata. St grupile oli seda öeldud, aga minule mitte. What!? Nojah, õnneks sinna kohe tuldi ka. Suundusime siis järgmise tegevuseni, mis muidu oli viimasena ette nähtud (minu plaanides). See läks ruttu, sest kõik ei tahtnud üldse osaledagi. Aga need, kes tegid olid tublid.

Lõpuks saime maja ja tehnikat ka uurima. Tuli välja, et seal ei olnud kedagi, kes räägiks. Pidin ise hakkama saama. Sain ka, kuidagi moodi, aga oma ala asjatundja oleks kindlasti parema soorituse esitanud. Rääkisin sellest, millest oskasin. Kindlasti jäi nii mõndagi rääkimata ka. Peaks veel mõned korrad kuskil kuulama ja vaatama kuidas räägitakse, siis ehk oskaks ka.

Garaažis oli üks mees küll, aga ta meie keeles ei rääkinud, kutsus teise, tema ei tahtnud ka rääkida. Mis mul siis muud üle jäi kui tuli improviseerida. Ekskursiooni tegin ka majas, kus ise olin esimest korda, vähemalt selles osas. Vahva!

Täna hommikul küsis üks kolleeg ka, kes eile ära läks enne minu ette astet, kuidas mul läks. Ütlesin, et autost väga täpselt ilmselt rääkida ei osanud. Ta ütles, et tema ei tee seda kunagi. Et oleksin pidanud poisid appi kutsuma. Noojah.

Minu arust ei oleks olnud kena gruppi kuhugi vedelema jätta. Kui siiani on iga mu küsimise peale vastatud umbes "mõtle ise kuidas sa teeks" vm, siis mis ma ikka enam uurin. Pole väga abiotsija tüüpi ka. Eriti kui on juba ette öeldud, et põhirõhk on minu peal ja nad teavad, milleks mind kohustavad.

Ma tegelikult, jah, arvasin ikka, et keegi käib minuga kaasas ja pärast ütleb, mis oleks võinud teisiti teha või lisanud sinna, kus mul midagi puudu jäi. + siis oleks tehnikast ka rääkinud.

Eks ma üritan ikka areneda, aga kui ma ei teagi, kuhu poole või kuidas seda teha, sest keegi mulle seda ei ütle ja ise päris aru võib-olla ei saa, siis toimub see natuke aeglasemalt kui võiks.

Varsti pean koolidesse klasside ette ka minema. Teema on tegelikult lihtne, kuna sihtgrupp on algklassid, aga kuna ma pole ise päris täpselt näinudki, kuidas asi käib, on väike kahtlus sees, kas ikka saan õigesti aru. Mulle räägiti küll, et enne käin mõned korrad kaasas, vaatan kuidas teised teevad, aga selle projektiga seda vist ei juhtu.

Tõstamaa kooli kokkutulek on varsti, vaatasin oma kalendrist. Ei tea, võiks vist minna?

See nädal on hommikuti selline hull üldse-ei-taha-ärgata tunne olnud. Täna on lausa unine.

Sööks?

Eile sai tehtud viimased ettevalmistused Isengardi minekuks. Lõpuks jooksis asi paar korda muidugi kokku ja rohkem ei proovinud ka. Uni võttis võimust.


Praegu on selline tunne, et tahaks täna midagi süüa teha. Eile jäi jälle vahele kuidagi, aga täna võiks küll midagi head teha. Lasagnega ilmselt mässata ei viitsiks ja aega ka ei oleks, kuigi see oleks päris hea. Poodi peab tõenäoliselt ka minema, kuigi midagi ehk isegi on veel kappi alles ka jäänud. Näis.


Varsti tuleb siia üks noortegrupp, kellele pean rääkima igasuguseid ohutusalaseid asju. Ma loodan, et saan hakkama. Kõige rohkem kardan, et unustan midagi olulist mainimata. Ehk teised siis aitavad.

See võiks olla siis nii, et nad täiendavad kui vaja, aga pigem vist on rohkem nii, et nad küsivad ka küsimusi, milledele ma võib-olla vastata ei oska. Tagurpidi, ühesõnaga. Mitteabistavad kommentaarid on ka segavad.

Peaks vist supi/pudrupakile vee peale kallama.

Arusaamatused.

Kumb on enne, kas s*tt mõtlemine või s*tt enesetunne..


Kui räägitakse arenemisest ja arendamisest, siis miks jäetakse välja kaasamine..


Kui on määratud inimene ülesandeid täitma ning mõeldakse välja ja tekitatakse talle ülesandeid, sest muidu ei oleks määramisel mõtet, siis miks teda üldse määrata..


Miks jagada ebapädevale tema jaoks keerulisi ülesandeid, kui teised, kes mõlemaga hakkama saaks, teevad neid, milles ka esimene hea oleks..


Miks nimetavad inimesed, kellel on välja kujunenud väga selged ja must-valged vaated, ennast avatuks, kuigi halle alasid nende jaoks pole olemas..


Miks võtta endale põhimõtteid, milledest kinni pidamine nõuab suurt pingutust ja hala..


Kui esile kerkivad uued võimalused, siis miks jätkatakse külma näoga vanade variantide kasutamist või üldse mitte tegutsemist..


Miks võetakse julgus hinnata välist kuigi sisu jääb tähelepanuta..


Miks inimesed ei mõtle või teiste käest nõu ei küsi, kui selleks võimalus on, vaid pärast alles avastavad..

Ikka veel käin trolliga tööl.

Facebookis kirjutab, et Dexteri 6 hooaja premiere alles tuleb pühapäeval! Ei oskagi seisukohta võtta nüüd, ma parem istun edasi.

Drop Dead Dival hooaja viimast vaatasin ka eile. Keerati ikka lõpus kõik segamini, et põnev oleks järgmised 8-9 kuud.


See oli siis see teine film, mida reedel vaatasin. Humoorikas, nagu kahe pildil oleva näitleja puhul tihti ikka. Naljakas on kuidagi vaadata natuke, kuidas Adam Sandleri tegelelaskujudel selline sarnane miimika on, aga kift ka. Taustaks, nagu minul see jooksis, sobib küll. Üldine sisu oli natuke tühi, st lõpu happy end oli olemas ja igati vahva ja tore küll, aga kui peaksin ühe lausega filmi sisu/pointi kirjeldama, siis läheks keeruliseks, selline mull oli kuidagi. Aga see ei olnud halb film, headel näitlejatel oli kindlasti oma osa.

Eile tuli Isengard välja, aga ma ei saanud seda veel kätte. Jätsin arvuti ööseks käima, aga kui miski 5-6 vahel üles ärkasin korra, vaatasin, oli kuhugi kinni jäänud. Lülitasin arvuti välja, täna proovin uuesti.

Täna lähen hambaarsti juurde. Wish me luck!

Varbad külmetavad.

Oma Super Mario tekki heegeldasin reedel natukene. Samal ajal vaatasin miskeid filme ka. Üks oli "Water for Elephants", teise nime hetkel ei mäleta ja Googeldada ka ei viitsi (Adam Sandler, Jennifer Aniston ja Nicole Kidman mängisid).

Esimene oli täitsa kift. Miski väga vana mees rääkis ajaloo suurimast tsirkusekatastroofist 30ndatel aastatel. Põhitegelasteks olid elevant, tema veterinaar, loomadega esinev naine ja tsirkuse omanik. Viimane oli selline kergesti ärrituv tegelane, kelle ümber tegelikult kogu point käibki, kuigi peategelane on rohkem see loomaarst, kes siis pöörduski ~75 aastat (?) hiljem "koju tagasi". Täitsa hea vaatamine.

Kui mul teine kord meeles on ja viitsin otsida, mis film see teine oli, siis võin tolle kohta kaks sõna kirja panna. Too oli selline natuke tavalisem film, aga ka üldse mitte nii halb.

Laupäeval oli küll plaanis kinno minna, aga esiteks ei viitsinud väga, teiseks sadas vihma. Sai teha veits LOTRO jms.


Dexteri hooaeg hakkas ka jälle, esimene osa vaadatud!


Pühapäeva hommikul mõtlesin teha küpsiseid pulbrist, mille olin igaks sajaks juhuks kappi varunud. Umbes 40min vist läks aega ja oligi kaks pannitäit valmis. Selleks ajaks olid ka kõik teised ärkvel ja hommikustelt jalutuskäikudelt tagasi. Mõnus, lihtne ja kiire viis pühapäeva hommikul ahjusoojade küpsiste saamiseks. Kartsin, et on väga suur mäkerdamine, aga muffinitega on vist isegi hullem. Järgmine kord proovin oma taignaga, aga selline pakk võib ka ikka kapis vedeleda.

Tegin natuke oma asjadest pilte, aga pooleli jäi, sest kell oli seal maal, et viimane "Tallinna kilud" pidi peaaegu juba hakkama. Kiirustasime "Sõprusesse", aga mida ei olnud oli film. Jäi ära, oli ka eile ära jäänud. Hea, et siis ei üritanud minna, pärast vihmas jalutamist tahaks ju vähemalt filmi ikka näha!? Jalutasime niisama 2-3 ringi. Ilm oli hea ja kõik äraütlemata vahva.

Nüüd ei teagi, kus või, millal järgmine võimalus avaneb. Äkki ETV(2) kunagi?

Jalgratta jaoks on paar disaini ka juba välja mõeldud. Seekord ilmselt kahevärviline. Mutrivõtmeid peab vist ka minema ostma. Ja liivapaberit ja tolmumaske ja maalriteipi ja võib-olla midagi veel, mida ma veel ei tea või, mis meelde ei tule. Tahtsin praegu MS Painti suurepäraseid võimalusi kasutades visuaalset pilti luua, aga see isegi ei tööta õigesti siin arvutis.

Hommikul oli selline mõnusalt jahedapoolne, siiani on kaks soojapuhurit terve aja töötanud. Mulle ei meeldi, milliseks see õhk nendega muutub.

Hobbiti lugu

Saingi oma ratta vahetatud teise vastu. Lisaks tõid ema-isa mulle igasuguseid sügisande rohkem kui kunagi varem. Suur korvitäis õunu/pirne/tomateid, hunnik kartuleid, porgandeid, kaks väikest kapsast ja lillkapsas, lisaks veidi peterselli, tilli ja üks kurk ka. Ma ei tea, kes või, millal need ära süüa jõuab, aga kaua sellega venitada ei tohi, sest need vastikud väikesed lendavad putukad on see aasta kuidagi eriti hoos.

Eero tuli ka eile kartulitega, mis nad Kertiga kevadel maasse olid pistnud. Need said jube hästi prantsuse stiilis ära praetud. Ainult väheks jäi.

Ma võtsin kapist ühe enda maalt toodud suuure kartuli, hakkisin ka tükkideks ja asusin praadima. Seda tuli küll tunduvalt rohkem, kui neid esimesi, aga ikkagi mitte päris piisavalt võib-olla kolmele. Ploomitäidisega lihapallid olid järgmised. Need said ka otsa.

Ema toodud šokolaadikooki sõime ka. See oli selline natu väiksem seekord, sest Jass sai poole endale. Aga jube hea ja pehme.



See ratas, mille ma nüüd sain, tahab natuke kõpitsemist jälle. Käiguvahetus tahab vist natuke õlitamist ja väga võimalik, et midagi veel. Rehvid tundusid minule esmapilgul isegi päris viisakad. Pintslit tahab ta ka näha ja värvi.

Pean endale nüüd miskid kilepüksid vm vetthülgavat ka organiseerima, et vihmaga enam-vähemgi sõita oleks. Üldse ei taha enam trolliga tööl käia! Ma tean, et talvel tuleb seda niikuinii jälle tegema hakata, kui vähegi lund ikka lubataks.

See nv, tundub, on viimased päevad "Tallinna kilud" kinos.

[bel'i:z]

Eile avastasin, miks ma töölt jõudes nii uimane olen - see on see trolliga sõitmine. Koplist Lillekülla on päris pikk tee ja võtab üsna kaua aega. Kusjuures, kui ma jõuaksin igapäev selle trolli peale, millele ma eile läksin, jõuaks ka oma mõned minutid kiiremini. Enamasti ma sinna siiski ei jõua ja järgmise ajal on juba Tulika tänav umbes. Nii vähe lähebki aega selleks ainult. Katsun täna ka veel selle mõned minutid varasema peale jõuda.

Homme saan endale teise ratta ja ma juba mõlen, mida peaksin selga panema, et jahedaga OK sõita oleks - mitte liiga külm ega palav. Pole päris kindel, mis see olema peaks või, kas mul see olemas on. Enne tuleb ta muidugi korralikult käima saada ja isa ütles, et ilmselt oleks vaja ka uued rehvid soetada - õnneks nende pood on ka kohe lähedal.

Meil maja fassaadi remont hakkab ka valmis vaikselt saama. Minu akna ümbrus on juba oranžiks võõbatud ja teised süvendid ka + üks ots. Ülejäänud paistab selline helekollakas olevat. Esialgselt oli ka plaanis maja tagakülje renoveerimine, sealhulgas siis ka rõdude kinni ehitamine klaasidega, aga raha vist sai otsa. Ma usun, et see suurem osa, mis juba tehtud võib küttearves juba täitsa kenasti tunda anda.

Kütmisest rääkides, mulle tunub, et nad teevad jälle sama tehnikat - lükkavad otoobri algusega sooja täie rauaga tööle - kuigi mõistlikum oleks vast vaikselt juba praegu alustada. Nii väga külm ei olegi, tunduvalt soojem juba kui eelmisest aastast mäletan, aga niiskus kipub sisse pugema. Pärast esimest küttearvet, kui õues juba võib-olla päris külm on, võetakse siis suurest ehmatusest jälle sooja maha. Ei tea, kas see just ka sel aastal kordub, aga eks näha ole.

Kuulasin siin nii paar tundi Apocalypticat, kuni enam ei viitsinud. Tuli meelde r2 ja sealsed jutusaadete podcastid. Seal on üks vahva, paari aasta tagune saade Belize'ist. Kuulasin seda jälle.

Kes kuulata viitsib, saab aru, mis pildil on, aga võib ka niisama äraarvamist mängida.

... and sh*t.

Sain endale ühe päris suure ülesande ja vastutuse veel eile. Üks projekt, kuhu on vaja selle aasta jooksul 1000 numbrit ehk koolitatud inimest juurde saada. Ma pean neid läbi viima hakkama. Sel samal teemal tegin eelmine nädal oma büroos kolleegidele ettekande ja mulle jäi mulje, et nad ei olnud väga rahul. Meie büroo kõrgematel kohtadel töötavaid inimesi ei olnud siis üldsegi kohal muidugi.

Ma võtsin, iseenesest mõistetavalt, pakkumise vastu. Kuna see on nii noortele, siis idee poolest seal midagi keerulist ei ole ka, aga kuna ma siiamaani ei ole näinud, kuidas seda läbi viiakse, siis mul selge pilt täiesti puudub. + veel see ka, et me teeme seda seekord veidi teisiti. Ma isegi ei kujuta ette, kaua see aega võib võtta ~25-30in korraga tehes!? Väga ebakindlalt tunnen end selles osas.

Käisin eile taaskord perearsti juures. Ta käskis mul JÄLLE miskeid tablakaid neelama tulla. Et järgmine kord ei taha kuuldagi, et ma pole midagi võtnud. Bff, mismõtes?! Jube s*tt hakkab igakord kui jälle jõuab tuleb kuskilt midagi sellist. Normaalne inimene peaks ju ilma nendeta ka hakkama saama!?

Ilmselgelt ma ei olegi eriti normaalne, aga nii on ikka nõme. Arstide külastamine jätkub. Ma ei olnud koju jõudes pärast kõike seda just parimas meeleolus, isegi minu viimase aja kohta, kui olen kippunud natuke väsinud olema.

Õhtul vaatasin miskeid seepe arvutist ja natuke heegeldasin ainult. Jälle unustasin söömise ka ära. Hambaid pestes õhtul tuli meelde, aga siis enam ei viitsinud.

Tööjuures hakkasin hommikul tegelema Tudengipäevadeks asjade kokku panemisega - pidime sinna telgiga minema.

Miski enne kolme, nii 20-30 min, jõudsime Vabakale. Meile oli A.LeCoq'i telk eraldatud ja mu kolleegile see ei meeldinud. Ta helistas ülemusele, kes oli viimasega nõus. Minu seisukoht oli, et a) A.LeCoq on Tudengipäevade peasponsor ja niikuinii oleme me seal sellest igast suunast ümbritsetud + nagu nad ainult alkoholi teeks - Limonaad ja Aura mahlad ju ka! b) see on kõigest telk.

Vahepeal mõtlesime välja, et telki polegi vaja, piisab ka lauast, kuna im ilus, aga siis juba mõtles mu kolleeg, et ei ole mõtet üldse olla siin, sest pommikad, politsei jm, kes pidid ka tulema olid alt ära hüpanud ja nö ohutuspäevast ei olnud väga midagi järele jäänud. Üks autokool oli siiski oma pöörleva simulaatoriga kohal. Kõne ülemusele tõi selguse, et läheme ära.

Arutasime, teel büroosse tagasi, seda teemat. Ühine arusaam oli, et tekkinud on nõme olukord. Esiteks, me olime seal liiga vara (kuigi TP olid meid hiljem tahtnud, koos simulaatoriga, rääkis meie ülemus nad ümber, et tuleme 2h varem - töö aja sees ja ilma simulaatorita). Teiseks meil olidki ainult mõnded voldikud ja nänn, aga miskit sellist konkreetset tõmbavat tegevust mitte.

Asjal oleks jumet olnud, kui oleks ka teised kohal olnud, paar tundi hiljem toimunud ja kõige parem ka kui oleks miski simulaatori sarnane tegevus juures olnud. Mul oli nii kahju sealt niimoodi ära tulla. Nõme tunne. Samas, saan ka aru - praegu tõesti seal ei olnud peaaegu kedagi ning meie ainukesena, lihtsalt laua taga oleksime nõrgaks jäänud ja veidralt mõjunud.

Kevadel võiks seda uuesti proovida, ma arvan, et oleksin nõus oma käe külge panema ja aitama. Kui praegused TP läbi, saadan Lännile kirja sarnase mõttearendusega, mille just siiagi kirja panin.

Täna saatsin selle projekti, mida ma nüüd läbi pean viima, info koolidesse ja juba on mõnedki registreerunud. Aga ma ei tea, mis edasi saab. Veits hirmus on.

Palju õnne, Linda!

Reedel oli nii tegus tööpäev, et isegi blogimiseks ei leidnud aega. Ka hiljem mitte. Sai palju helistada ja kirjutada ja sebida. Teised kõik läksi siis Leetu. St, hakkasid minema, kohale jõudsid ilmselt laupäeva varasematel tundidel.

Mina läksin laupäeval Vändra, rongiga, Linda peole. Rongijaamas ootas mind Ago ja veel miski tüüp (Jaanus? Joonas? Midagi sellist), kes oli ka just Tallinnast tulnud, autoga. Et kui oleks paremini kommunikeerunud, poleks vb pidanudki 2h rongis istuma.

Väga vahva oli. Alguses olid kõik lasteaialaste moodi riides. Telekast tulid vanade lastesaadete (a'la Nõiakivi, Mõmmi aabits, Hunt kriimsilm jne) laulud, laual ilutsesid Kelluke, Valge klaar, komeedikommid ja kõrsikud.

Hiljem saime natuke suuremaks, teismelisteks. Siis olid erinevad stiilid - mina + veel üks vist hiphopparid, mõned emod, hipid, tibid ja paar nohikut ka. Hakkas disko (DJ Kuldne Tolm Viljandist) ja avati Bar (päris barmaniga, kes kohapeal jooke segas).

Disko ajal oleks võinud rohkem meie stiilidele vastavat muusikat tulla, selline tibidele sobiv klubivärk oli enamasti, paar hiphopimat asja vahele, üksikud emo/hipilood.

Väga bling värk oli, igatahes. Kingiks pidi olema cash, aga see pidi olema pakitud võimalikult suurde ja säravasse pakki. Väga huvitav!

Miski asja eest saime kõik mullitajad Linda käest vahepeal, põrand oli üleni seebine - pesta pole vajagi.

Kuna Kert, Kusti jt tulid just Leedust ka, sain nedega Tallinnasse tagasi. Enne olin välja uurinud, et vahe pidi ainult 13km olema. Normaalset maanteed pidi oli see teekond vist mõni kilomeeter veel siiski pikem, praegu vaatan. Hea oli õhtuks (hommikuks) omasse voodisse jõuda. Miski poole kolme ajal jõudsime kohale. Aitäh viitsimast sõita! (:

Eile sai üle nädala jälle Keskmaal ka käidud. Hea oli, seal on ikka tore. Varsti saab Isengardi ka.

Lisaks tegin ma eile õhtul veel muffineid ka, maja tagant aiast korjatud õuntega (kindlasti olen kunagi maininud, et meil on hoovis õunapuuaed ja laste mänguväljak). Uskumatul kombel ei läinudki väga pekki vist seekord. Kasutasin täisterajahu, seega sellised natuke teistsugused tulid, aga mulle sobivad väga hästi. Peale tegin glasuuri, mis oli ka õpetuses - kohe kui ahjust väljas, kasta muffin sulavõisse ja siis suhkrusse - mõnsa!

Õhtuks oli kõht nii täis, et ainult kaks (vist) muffinit jõudsin ära süüa. Kasutan muidugi keskmisest suuremate vormidega panni, st selliste tavaliste järgi peaks arvestama u neljaga - ei tundugi enam nii vähe.

Ema-isa ei käinudki eile linnas, st ei saanud veel omale seda teist ratast. Ilmselt kolmapäeval või neljapäeval.

15.09

Helistasin isale - mul on võimalus oma väikeste ratastega eesel vahetada (mitte päris suure hobuse, aga näiteks) muula vastu. Sellel on suuremad rattad ja isegi 3 käiku, mis kõik viimati peaaegu töötasid ka.

Täna üritan jõuda Paavli kaltsukasse Grexule kombekat vaatama (või pükse ja jopet). See koht, kuhu muidu minema pidin jääb nii teisele poole ja nõuab ka ette helistamist. Kui täna ei jõua/leia midagi, tuleb homme helistada ja uurima minna ilmselt.

Nädalavahetusel on üüri maksmise tähtaeg, aga kedagi pole linnas, kes maksaks vist - kes Leedus, kes Vändras.

Hea on see, et minu to-do-listist on juba enamus asjad maha tõmmatud. Need on siis sellised asjad, mis on olnud vajalikud ära teha juba mõnda aega. Mul on selle üle hea meel, et asjad juba sujuvad.

Ma tõsiselt tahaks trenni minna ja ennast liigutada. Päris kaua on saanud juba niisama istuda ja see ei sobi mulle väga. Peab miski koha leidama. Endiselt tahaks ujuda, aga enne peaks selle normaalselt selgeks õppima. Seda tuleb natuke uurida ja kaaluda, ei pruugi ju parim variant olla minu jaoks nii.

Vihm!

Mitte, et mul midagi vihma vastu oleks, vastupidi, aga no üldse kohe ei tahtnud täna ka rattaga tööle tulle. Jube vastik oleks päev läbi märgade pükstega istuda. Kusjuures, mu meelest on meil siin hommiku-lõuna paiku jahedam, pärast hakkab palav.

Täna tegin enne oma ettekannet akna lahti, aga miski 1-2 minuti pärast pani kaastöötaja selle kinni tagasi. Omaette vaikselt küsisin, et kas hakkas külm või, aga ta ei kuulnud seda. See vist ei olnud mu eesmärkki. Õhtuti on selline õhupuudus siin kergelt, umbne.

Ettekande tegin ära. Läks nagu läks. Sain hunniku kommentaare, mida jälgida ja tähele panna. Nagu teada - ma ei oska asju lihtsalt seletada. Isegi igapäevaelus tuleb ette, et seletan pika lause, siis keegi küsib ühe sõnaga 'seda mõtlesi?' ja nii ongi. Ilmselgelt ma mõtlen liiga palju ja sellest see tuleb.

Pean seadustega ennast ka rohkem kurssi viima. Sest, kui noored hakkavad küsimusi küsima, siis ma pean oskama midagigi ju vastata.

Tiinale lubasin, et lähen käin miskit beebikombet vaatamas/ostmas, aga üldse pole jõudnud kuidagi! Ma isegi ei tea, kas täna jõuaks. Oeh.

Eile läksin natuke hiljem magama, kui oleks tahtnud, aga täna ärkasin ~15 min enne äratuskella üles. Ja nüüd on jälle selline unenatuke kallal.

Lindal toimub jälle kostüümikas. Leidsin päris kirja päris postkastist ja puha, kutsega. Seekord on isegi kaks stiili beebi going teismeline hiphoppar. Esimesele kujutan juba umbes ette, mis peaksin selga panema, teise suhtes väga pole aimu. Minule võõramat teemat oleks andnud ikka valida, kui aus olla! Natuke olen googeldanud juba ja üritan miskit ikka leida ja välja mõelda. Väga poodi ostlema minna ei tahaks, loodetavasti suudan improviseerida ja pole vajagi.

Bling pidi olema kohustuslik, see võib olla ainuke asi, mida mul kohe üldse kuskil ei ole. Ainukesena leidsin Elvise kuldsed prillid, aga need ju puhas rock'n'roll. Eks näis, pean veel mõtlema ja pead murdma kõvasti selle kallal.

Ma ei hakka enam muffiniteemalisi lubadusi tegema, siis on kõige tõenäolisem, et nad valmis ka saavad millaski.

Natuke uimane täna.

Täna oli miski üritus lasteaialastega, vist olid eelkooliealised kõik. Tallinna Spordihallis toimus, ilusa ilma korral oleks õues olnud. Seal olid erinevad punktid, peale meie veel nt Maanteeamet, Politsei, Punane Rist jne. Lisaks ka batuudid, need laste omad, millel mootor pidevalt taga urisema peab.

See oli veits nõme isegi tegelikult. Veeohutusest rääkisime kahele grupile korraga kolmekesi, st sai natuke vahetada, aga siiski. Üsna lärmakas oli seal kajavas suures hallis. Lõpuks olid meil juhtmed koos ja lapsed ka ikka päris väsinud.

Üldjoontes läks siiski enam-vähem hästi, ma arvan. Kuigi, jah, natuke lühemalt või kiiremini tuleks nii väikestele teha. Nad lihtsalt ei jaksa keskenduda lõpus enam.

Tuleb välja, et peame siin tööl mõned nädalad kuuepeale ühe ametiautoga hakkama saama. Põnev saab olema!

Täna lähen toon oma kodumaise panga kaardi kontorist ära ja siis teise linna otsa ravimi järgi, mida saab Tallinnas ainult u kolmest apteegist, sest nad teevad seda kohapeal. Jälle saab natuke ühistranspordiga sõita, tundub.

Pärast eilset oli küll mõte täna jälle rattaga tööle tulla, aga hommikul ei olnud kohe üldse seda ilma. Peaaegu terve päeva on vist sadanud, kuigi ma vahepeal ei näinud. Tundub vähemalt nii.

Voodi, päris voodi!

Huzaah! Saingi endale uue voodi. See tuli veel ise koju kätte ka. Kerttu ja Andres on ikka nii toredad. Suuurimad aitähhid mu poolt veelkord! See on kaks korda sama suur kui mu eelmine 'voodi', aga ruumi ei tundugi toas nii vähe olevat. Samas, voodi alune on juba kenasti igasugust kraami täis. Mõned asjad veel ootavad oma uut kohta.

Reedel oli jälle väike WP. St kolisime oma arvutitega kõik horisontaali asetatud ukse taha istuma. Tulin töölt, oli paar arvutit juba valmis, aga nende taga ei istunud kedagi. Vedasin enda oma ka paika. Vahepeal ärkas Ints üles, aga läks magama tagasi. Hakkasin peale. Tegine deede Itiga.

Mitu tundi Hiljem jõudsid Kert ja Kusti ka tagasi ja siis tuli juba Ints ka meiega ühise laua äärde. Tegin deede edasi, teised leveldasid alte.

Laupäeval sai natuke epic line ehk raamatu lugu järgivaid queste tehtud Jumbuga. Kui see valmis sai, oli juba nii kaua istutud diivani peal, arvuti taga imelikus asendis, et pidi lausa õue minema. Väike jalutuskäik oli ülimõnus.

Veendusin taaskord, et kui ma just väga ei pinguta ja ei keskendu, siis kaotan suunataju päris kergesti. Kusjuures, pärast ma ei saanud ise ka aru, kuidas ma nii valesti arvasin, kaugele juba kõndinud oleme - mäletasin küll, kust-kuhupoole keeranud olime. Igati loogiline oli see, et jõudsime täpselt sinna, kus olime.

Eile oleksin peaaegu panni põlema saanud. Köök oli tossu täis ja suitsuandur hakkas ka lõpuks tööle (kui mulle tundus, et suurem osa juba väljas). Märkasin asja ise enne. Mõtlesin, et raudselt ärkab Ints nüüd üles, sest ma ei saanud teda kohe laest kätte ka (tumba oli liiga madal, pidin tooli võtma). Aga ei midagi, vist.

Tegin korraliku tuulutuse (aknad uksed lahti), aga see võttis aega, kuna õues oli paras tuulevaikus. Ööseks jätsin ka aknad-uksed praokile, sest tundus, et ikka on panngoogipraadimise hais toas. Söögi, btw, tegin hiljem kiirituses soojaks (kuigi kogemus räägib, et ka see pole 100% turvaline/lollikindel).

Kontrollige nüüd ka oma suitsuandurid ära, et nad ikka töötaks, eriti minusugused, kellel toidutegemine ei ole loomulik anne ja asjad kipuvad meelest minema (multi tasking ei toimi)! Testima ei pea nii nagu mina seda tegin, nupulevajutusest piisab.

Täna sõitsin nii palju trollide ja bussidega, et lausa vastik mõelda. Läksin arsti vastuvõtule ja ta saatis mind kohe edasi teise kohta (mõned tunnid hiljemaks). Marsruudi Lilleküla-Tõnismägi-Kopli-Mustamäe-Kopli (pärast veel Lillekülla tagasi ka) vahele jääb üsna mitu kilomeetrit ja ühistranspordi peatust. Ajast hakkab kahju ja nii vastik-vastik-vastik on ikka nende asjadega sõita. Kuskilt ei taha kinni hoida, aga ilma ka väga ei saa (eriti trollides).

Töööjuures oldud tunnid on möödunud täna üsna sisukalt, kuna neid väga palju pole olnud ka. Samas, see sisukus on ka suhteline - komplekteerisin asju, mida üritustele kaasa võtta. Päris palju ja erinevateks juhtudeks.

Üks ettekanne, mille pean büroos omadele esitama, tuleb kolmapäeval. Ma ei jõudnud täna küsida, miks ma seda tegema pean. Loodetavasti homme ei unusta ära. Tõsiselt - mida nad näha või tõestada tahavad. Kõik ju teavad, et teema on mulle üsna võõras, samas esinemisoskust on nad juba näinud. Olen endiselt arvamusel, et lihtsam ja loogilisem oleks, kui keegi lihtsalt mulle selgitaks, mida-millise slaidi juures rääkida tuleb jne. Tundub ju mõistlik!?

Huvitav, kas ma täna teen muffineid?

Venib jälle.

Eile väga mööbeldamiseni ei jõudnudki, st siis üldse mitte, aga midagi sain välja mõeldud küll. Eks seda peab ilmselt siis veel täpsemalt üle vaatama ja mõtlema kui uus asi kohal, aga idee on olemas.

Tegin omale uue pangakonto ka ära, me ainsasse kodumaisesse panka. Kontoris käimine oli üks parimaid pangakogemusi üldse - ei olnud isegi numbrit vaja võtta, selline masin täitsa puudus - astusin uksest sisse, tädi ees laua taga juhatas mu edasi ja tore teenindaja oli kohe valmis minuga tegelema. Kõik oli nii ilus, puhas, uus ja avar. Ei mingeid järjekordi ega aeglaseid vanainimesi minu ees(no offence).

Teise hea teeninduse osaks sain hambapolikliinikus, kui läksin röntgenit tegema. Mul oli mu LIFAD pusa seljas ja üsna noor meesteenindaja, kes seal oli küsis, ma näen, et olete ka Rammsteini harrastaja (nii ma kuulsin, tundus mulle ka veider). Vastasin, et jah vm. Siis edasi küsis, kas kontserdil käisin ja, kahju, et nad seekord ikka Eestisse ei tule ning mainis, et ka tal ei ole veel Läti kontserdile piletit ostetud jne. Selline tore-koomiline kogemus oli.

See eest röntgenitegija-tädi polnud nii meeldiv. Tõreles, et ma ei oska oma lõugu ja hambaid õige koha peal hoida. Kust ma peaks teadma, mis või, kus see õige on!? Ise ta ei pannud mind õigesti paika ja siis seletab, et ma liigutasin ennast valesti. Õõh. Miskil kummalisel kombel suutsin seal olla terve aja nii, et ei öelnud MITTE MIDAGI vastu. See oli hea, sest ega ma kenasti poleks kindlasti öelnud.

Aga eelnevad kaks klienditeenindajat, kellega kokku puutusin olid vahvad ja tuju ta alla ei viinud mul. Kuulasin muusikat ja jalutasin Lilleküla poole tagasi. Nii mõnus ilm oli eile (pärast seda padukat) - selline sombune ja soe, nagu mulle meeldib.

Sain kätte ka oma tellitud "Loovmängu" (Anu Sööt) nimelise raamatu. Süveneda pole veel jõudnud, aga esmapilgul tundub ikka väga hea. Valmistatud ökoloogilsest materjalist, vedrukinnitus aitab õige koha pealt lahti hoida ja mängud ise - neid on ikka palju ja tunduvad jube kiftid, erilised ja enamus kindlasti siiani mängimata.

Tööl on täna jälle selline üsna uim päev, midagi konkreetset teha ei ole. Väiksed asjad mõned, aga need vist kõik juba valmis. Üks registreerimine toimub mu mailile (koolitus gümnaasiumiõpilastele), aga see ei ole väga aktiivne, mõned üksikud praegu. Järgmine nädal katsun leida kontaktid ja hakkan helistama. Muidu oli see sama asi kevadel ka, aga loogish, et siis keegi ei taha midagi lisa endale võtta. Praegu kõik, kes helistanud on, küsivad, kas see on tasuta - võib olla arvatakse, et see maksab midagi ja seepärast ei taheta? Ei tea, järgmine nädal hakkan vaikselt asja uurima, kuigi aega neil veel 16. kuupäevani.

Täna hakkab vist WP, st. ma ei ole kindel, kas ma ka täna muffinite tegemiseni jõuan.

Sain hea pakkumise! (:

Edit: eilne postitus, mille unustasin üles riputada. Enjoy! (:

Kerttu tegi mulle hea pakkumise magamisaseme suhtes ja ma võtsin selle vastu! Nüüd pean ruttu välja mõtlema, kuidas omal toas mööbel ümber paigutada nii, et kõik ära mahuks ja, et endale ka ümber pööramiseks ruumi jääks. Mulle meeldib, kuidas asjad vahel iseenesest lahenduse leiavad, kui mina jälle otsustada ei suuda.

Eelmine nädal anti teada, et selle nädala kolmapäeval pean ära saatma ühe meili. Selle sisuks olid meie pakutud teemad projektikonkursiks. Tookord oli see kogu teema, mis mulle öeldi, et räägime esmaspäeval edasi. Teisipäeval uurisin, küsisin ise öeldi, et homme hommikul jõuab veel ka.

Täna mulle siis tuletati meelde, et ma ei ole seda veel saatnud. Hea tähelepanek! Mulle meenus see ka eile tööpäeva lõpus. Päev otsa polnud arvutitki ja läks meelest ära.

Hakkasin siis täna saatma, sain ka juhendi, mille järgi teemasid mõelda. Leidsin, et meie teemad ei olnudki mingid teemad - sama laiad kui alateemad. Sisuliselt pidime uuesti välja mõtlema hakkama asju. Ma ei oleks saanudki seda õigeaegselt korralikult ära saata. Olen seda vist juba öelnud, aga nõme on niimoodi kolm korda enne ühte asja küsida ja siis ikka mitte normaalset vastust saada.

Võib-olla on jäänud mu postitustest teine mulje, aga tegelikult mulle ikka meeldib siin ja, ma arvan, et hakkab aina rohkem meeldima, kui matsu päris lahti jagan.

Eile muffineid ei teinud, täna ka ei tee.

Põdemine põetud.

Eile sain u 45 min enne tööpäeva lõppu teada, et pean tänasel koosolekul slide-showga esinema. Veits kuri olin, kergelt öeldes, siis selle peale. Õnneks mul on siin selline boksi moodi kuubik töö tegemiseks ja keegi ei näinud seda ja sain tööpäeva lõpuni vastu pidada.

Hiljem läksin ketsipoodi, olid täitsa olemas, soodushind oli ka, kuigi alati võiks veel soodsam olla. Seekord siiski midagi veel ei ostnud.

Mööblit käisin ka natuke vaatamas, st voodit, mida olen plaaninud endale osta. Mõtlesin, et kui juba, siis natuke suurem. Samas, siis peaks just ka päris VOODI ostma, mitte ainult normaalse madratsi, mis oli esialgne mõte - et saaks asju voodi alla loopida, mille jaoks muidu pinda vähe jääks. Samas, eile juba tuli jälle mõte, kas ikka võtta suur - tavaline-keskmine käiks ka täitsa kenasti, selle näol ei oleks vaja voodit väga ostagi ja ruumipuudust juurde ei tekiks. Põhimõtteliselt ei ole ma oma otsustamisega, mida tahan, väga kuhugi endiselt jõudnud.

Õhtu jooksul sai selgeks, et olukord võib-olla ei olegi nii hull selle ettekande suhtes ja ma tõenäoliselt saan hakkama. Ma tõesti vist ei peaks nii palju mõtlema. Muidugi see ka, et ma ei tea täpselt ikkagi kuidas siin süsteemis need asjad käivad. Nüüd jälle natuke rohkem. Tulin endasse tagasi.

Tööle jõudes ei käivitunud mu arvuti täna enam üldse. Itimees tuli miski tunni pärast, viis arvuti minema. Paar tundi hiljem tõi asenduse. See on slow as hell. Mul on tunne, et muidu mu arvuti on siin üks normaalsemaid vist, kiiruse poolest.

Läpakat mul ei ole üldse. Selle oma, kelle asemele ma tulin, anti lihtsalt töötajale, kelle kohta ma endale ei saanud. Ma ei tea, mismoodi see töötegemine siin välja peaks nägema hakkama.

Tõstsime natuke oma ladu-kontorit ümber jälle, st kaste ühest kohast teise. Ruumi on ikka vähe.

Ettekanne läks minu meelest hästi. Inimesed hakkasid arutlema, mis oligi ka mu eesmärk, sest eelkõige oli see ikkagi planeeritud kui koosolek, mitte minu loeng teemal, mida saalisolijad väga hästi juba valdavad. Siiski, jäi mulje, et mõne arvates oleks pidanud see just viimane olema, sest pilgud ja žestid viitasid mitu korda sellele, et ma oma teemaga edasi läheks. Minul oli põnev ja oli oluline rääkida asjadest. Ei tundu, et oleks valesti läinud selles suhtes, aga eks homme kuuleb kommentaare kui teisiti on.

Nüüd on veel järgmine nädal üks ettekanne vaja teha, mille pointile ma väga pihta ei saa, miks. Kavatsen selle nädala jooksul välja uurida.

Täna tahaks muffineid teha.

Viisin Iti Enedwaithi.

Täna sain teada midagi, mida ma ükskord poole kõrvaga ka peaaegu kuulsin. Et üks töötaja on natuke pettunud, kergelt öeldes. Mott maas, et tema ei ole minu kohapeal. St siis aste kõrgemal. Minu arust oleks ka loogiline olnud, et oleksin altpoolt alustanud.

Praegu, tegelikult, ma ei saa teha kõike seda, mida ilmselt peaksin, sest lihtsalt puudub väljaõpe. Idees peaks selle vist asutus tagama, aga reaalsuses on asjad natuke teistmoodi. Täpselt ei teagi kuidas.

Mul on juba paar ülesannet, mida pean ette kandma, kuigi ei tea täpselt, mida seal rääkima peaksin. Slide-show'd on ees, aga need peaks idees ju olema ainult enesele abiks, mitte kogu infot hõlmavad. Kui ma korra näeks, kuidas keegi neid räägib, oleks poole kergem.

Mulle nö anti ülesanded küll eelmise töötaja poolt üle, kuid see kujutas endast ainult mõnede dokumentide vaatamist (kus-mis on) ja lühidalt teemade nimetamist, mille eest vastutama pean. Reaalsuses, kuidas või, mida ma täpselt tegema pean, siiski ette ei kujuta.

Ma pingutan küll, aga jube raske on ikka, kui ükski teema minu õpituga sisuliselt kokku ei lähegi. Tüütu on ka kui iga järgneva ülesandega pean küsima, mis see on, kuidas see käib jne. Selline saamatu tunne tekib.

Sain oma to-do-listist ühe olulise asja tehtuks, millest tulenevalt saavad tehtuks ilmselt ka üks või paar järgmistki. Mõned on veel teha, mis vajavad tõsiselt kättevõtmist.

Ükspäev ostsin Marks & Spencerist earl gray musta tee. Eile proovisin ise ka esimest korda järele - täitsa väärt kraam. Soovitan! Peaks hakkama selliseid häid leide ka blogima siia, aga viimasel ajal on näha, mis mul sellistest asjade pildistamisest saanud on (tahaks ikka ilusti ja korralikult siis, kui juba).

Olen märganud, et viimased paar-kolm tundi tööjuures kipuvad kuidagi pikaks venima, olenemata, et eile nii väga isegi ei tundunud.

Palju õnne, Vader!

Reedel tuli välja, et see, mida meie Sauele tegema läksime hakkas hoopis kell 18, mitte 17, nagu teada oli antud. Väikesed plaanimuutused. See tähendas siis, et tegime esinemiste ajal natuke oma tööd ja 15min nö õigel ajal ka, kuigi siiski veel ei olnud esinemised läbi saanud. Jätsime asjad sinna ja noorteka töötaja võttis üle. Pole midagi teha, ilmselgelt noorteka päevakava ei klapi väga riigiametnike omaga.

Reedel oli mõte, et võib-olla maale, aga ikkagi ei jõudnud. Jassil oli vist tegemist ja ma ka jõudsin nii hilja linna tagasi. Läksime hoopis laupäeva hommikul. Siis pidin ka mina sõitma, teised magasid autos.

Laupäeval võtsime kartuleid, korjasime ube, teisi ube, porgandeid, punapeete, pirne, aroonjaid, võilille juurikaid ja pähkleid. Kõike oli kuidagi nii palju ja suureks kasvanud. Mõnus.

Ja Taaramäe saigi etapivõidu ka laupäeval, jeei!

Pühapäeval hakkasime umbes täpselt Vuelta ajal liikuma, st seda siis ei näinud.

Maal jõudsin enne ära tulemist veel niita muru. Esimest korda selle traktoriga. Mõtlesin, et on keerulisem juhtida, kui tagarattad pööravad, aga hoopis vastupidi. Täitsa mõnus oli ringi kärutada.

Kuna eelmisel päeval oli vihma sadanud ja kohati muru peaaegu põlvini hein, siis tee ääres, majast eemal, kust oli ilmselt kauem juba niitmata olnud, suutsin masina tossama ajada. See kõik keerdus sinna kinni ja rihm kulus ühe koha pealt niimoodi õhemaks. Ühe sõnaga - lõhkusin ära.

Metsa pidime ka minema emaga, aga see kuidagi jäi sujuvalt ära, ei teagi miks. Linna tulemisega hakkas järsku nii kiire, et ma isegi ei teadnud, kui oleksin pidanud juba väljas olema.

Suure vennaga suutsin miski 2-3 korda maal oldud aja jooksul raksu minna. Mitte, et see esimene kord oleks, aga vahepeal ma arvasin, et koer on kuhugi mujale maetud. Ju siis mitte või on lihtsalt koolitus nii hea olnud. Nii mõnelgi korral ma ei saanudki täpselt aru, milles probleem.

Võtsin igasugu kraami endaga kaasa ja tulime Tallinna ära. Järgmine kord kasutan teistsuguseid transpordivahendeid - ka see poleks mitte esimene kord.

Uus tass käes!

Täna on päev otsa miski kahtlane Internet meil siin olnud - on ja ei ole ka, vahelduvalt nii iga 2 min järel. Netita hetked on tunduvalt pikemad. Hommikul sai sellepärast koosoleku varem tehtud, mis oli isegi hea. Hiljem sai kohe söögi järele mindud.

Selle tähtsa ülesande sain ka teada, mis mulle anti. Esmapilgul ei tundu midagi keerulist üldse. Selline noorsootöötaja igapäevatöö, võiks vast öelda. Samas, ma kõigest veel täpselt aru ei saanud ka, sellest räägitakse järgmine nädal veel. Elame näeme.

Täna pidin minema selle autoga, millega esimest korda siin büroos sõitsin. Enam sellega sõita ei taha, varvas jäi krampi. Lihtsalt see iste on selline, mis ei lähe nii piisavalt ette, kui mul vaja oleks.

Just, uue tassi ostsin ka. Iga kord, siiani, kui oleme toidupoes käinud, olen uurinud-vaadanud. Päris samasugust ei tahtnud osta, kuigi paaris kohas oli täitsa olemas. Enamus, loomulikult, olid lihtsalt häbiväärselt väiksed. Täna läks siis lõpuks õnneks ja sain ühe ilusa, normaalse suurusega, teistsuguse tassi. Whee!

Homme tulen hiljem tööle, aga selle võrra tuleb siin ka kauem olla, st Saue noortekeskuses, aga siiski.