esmaspäev, 12. september 2011

Voodi, päris voodi!

Huzaah! Saingi endale uue voodi. See tuli veel ise koju kätte ka. Kerttu ja Andres on ikka nii toredad. Suuurimad aitähhid mu poolt veelkord! See on kaks korda sama suur kui mu eelmine 'voodi', aga ruumi ei tundugi toas nii vähe olevat. Samas, voodi alune on juba kenasti igasugust kraami täis. Mõned asjad veel ootavad oma uut kohta.








Reedel oli jälle väike WP. St kolisime oma arvutitega kõik horisontaali asetatud ukse taha istuma. Tulin töölt, oli paar arvutit juba valmis, aga nende taga ei istunud kedagi. Vedasin enda oma ka paika. Vahepeal ärkas Ints üles, aga läks magama tagasi. Hakkasin peale. Tegine deede Itiga.




Mitu tundi Hiljem jõudsid Kert ja Kusti ka tagasi ja siis tuli juba Ints ka meiega ühise laua äärde. Tegin deede edasi, teised leveldasid alte.




Laupäeval sai natuke epic line ehk raamatu lugu järgivaid queste tehtud Jumbuga. Kui see valmis sai, oli juba nii kaua istutud diivani peal, arvuti taga imelikus asendis, et pidi lausa õue minema. Väike jalutuskäik oli ülimõnus.




Veendusin taaskord, et kui ma just väga ei pinguta ja ei keskendu, siis kaotan suunataju päris kergesti. Kusjuures, pärast ma ei saanud ise ka aru, kuidas ma nii valesti arvasin, kaugele juba kõndinud oleme - mäletasin küll, kust-kuhupoole keeranud olime. Igati loogiline oli see, et jõudsime täpselt sinna, kus olime.








Eile oleksin peaaegu panni põlema saanud. Köök oli tossu täis ja suitsuandur hakkas ka lõpuks tööle (kui mulle tundus, et suurem osa juba väljas). Märkasin asja ise enne. Mõtlesin, et raudselt ärkab Ints nüüd üles, sest ma ei saanud teda kohe laest kätte ka (tumba oli liiga madal, pidin tooli võtma). Aga ei midagi, vist.




Tegin korraliku tuulutuse (aknad uksed lahti), aga see võttis aega, kuna õues oli paras tuulevaikus. Ööseks jätsin ka aknad-uksed praokile, sest tundus, et ikka on panngoogipraadimise hais toas. Söögi, btw, tegin hiljem kiirituses soojaks (kuigi kogemus räägib, et ka see pole 100% turvaline/lollikindel).




Kontrollige nüüd ka oma suitsuandurid ära, et nad ikka töötaks, eriti minusugused, kellel toidutegemine ei ole loomulik anne ja asjad kipuvad meelest minema (multi tasking ei toimi)! Testima ei pea nii nagu mina seda tegin, nupulevajutusest piisab.








Täna sõitsin nii palju trollide ja bussidega, et lausa vastik mõelda. Läksin arsti vastuvõtule ja ta saatis mind kohe edasi teise kohta (mõned tunnid hiljemaks). Marsruudi Lilleküla-Tõnismägi-Kopli-Mustamäe-Kopli (pärast veel Lillekülla tagasi ka) vahele jääb üsna mitu kilomeetrit ja ühistranspordi peatust. Ajast hakkab kahju ja nii vastik-vastik-vastik on ikka nende asjadega sõita. Kuskilt ei taha kinni hoida, aga ilma ka väga ei saa (eriti trollides).




Töööjuures oldud tunnid on möödunud täna üsna sisukalt, kuna neid väga palju pole olnud ka. Samas, see sisukus on ka suhteline - komplekteerisin asju, mida üritustele kaasa võtta. Päris palju ja erinevateks juhtudeks.




Üks ettekanne, mille pean büroos omadele esitama, tuleb kolmapäeval. Ma ei jõudnud täna küsida, miks ma seda tegema pean. Loodetavasti homme ei unusta ära. Tõsiselt - mida nad näha või tõestada tahavad. Kõik ju teavad, et teema on mulle üsna võõras, samas esinemisoskust on nad juba näinud. Olen endiselt arvamusel, et lihtsam ja loogilisem oleks, kui keegi lihtsalt mulle selgitaks, mida-millise slaidi juures rääkida tuleb jne. Tundub ju mõistlik!?








Huvitav, kas ma täna teen muffineid?

Kommentaare ei ole: