kolmapäev, 7. september 2011

Põdemine põetud.

Eile sain u 45 min enne tööpäeva lõppu teada, et pean tänasel koosolekul slide-showga esinema. Veits kuri olin, kergelt öeldes, siis selle peale. Õnneks mul on siin selline boksi moodi kuubik töö tegemiseks ja keegi ei näinud seda ja sain tööpäeva lõpuni vastu pidada.

Hiljem läksin ketsipoodi, olid täitsa olemas, soodushind oli ka, kuigi alati võiks veel soodsam olla. Seekord siiski midagi veel ei ostnud.

Mööblit käisin ka natuke vaatamas, st voodit, mida olen plaaninud endale osta. Mõtlesin, et kui juba, siis natuke suurem. Samas, siis peaks just ka päris VOODI ostma, mitte ainult normaalse madratsi, mis oli esialgne mõte - et saaks asju voodi alla loopida, mille jaoks muidu pinda vähe jääks. Samas, eile juba tuli jälle mõte, kas ikka võtta suur - tavaline-keskmine käiks ka täitsa kenasti, selle näol ei oleks vaja voodit väga ostagi ja ruumipuudust juurde ei tekiks. Põhimõtteliselt ei ole ma oma otsustamisega, mida tahan, väga kuhugi endiselt jõudnud.

Õhtu jooksul sai selgeks, et olukord võib-olla ei olegi nii hull selle ettekande suhtes ja ma tõenäoliselt saan hakkama. Ma tõesti vist ei peaks nii palju mõtlema. Muidugi see ka, et ma ei tea täpselt ikkagi kuidas siin süsteemis need asjad käivad. Nüüd jälle natuke rohkem. Tulin endasse tagasi.

Tööle jõudes ei käivitunud mu arvuti täna enam üldse. Itimees tuli miski tunni pärast, viis arvuti minema. Paar tundi hiljem tõi asenduse. See on slow as hell. Mul on tunne, et muidu mu arvuti on siin üks normaalsemaid vist, kiiruse poolest.

Läpakat mul ei ole üldse. Selle oma, kelle asemele ma tulin, anti lihtsalt töötajale, kelle kohta ma endale ei saanud. Ma ei tea, mismoodi see töötegemine siin välja peaks nägema hakkama.

Tõstsime natuke oma ladu-kontorit ümber jälle, st kaste ühest kohast teise. Ruumi on ikka vähe.

Ettekanne läks minu meelest hästi. Inimesed hakkasid arutlema, mis oligi ka mu eesmärk, sest eelkõige oli see ikkagi planeeritud kui koosolek, mitte minu loeng teemal, mida saalisolijad väga hästi juba valdavad. Siiski, jäi mulje, et mõne arvates oleks pidanud see just viimane olema, sest pilgud ja žestid viitasid mitu korda sellele, et ma oma teemaga edasi läheks. Minul oli põnev ja oli oluline rääkida asjadest. Ei tundu, et oleks valesti läinud selles suhtes, aga eks homme kuuleb kommentaare kui teisiti on.

Nüüd on veel järgmine nädal üks ettekanne vaja teha, mille pointile ma väga pihta ei saa, miks. Kavatsen selle nädala jooksul välja uurida.

Täna tahaks muffineid teha.


Kommentaare ei ole: