Täna sain teada midagi, mida ma ükskord poole kõrvaga ka peaaegu kuulsin. Et üks töötaja on natuke pettunud, kergelt öeldes. Mott maas, et tema ei ole minu kohapeal. St siis aste kõrgemal. Minu arust oleks ka loogiline olnud, et oleksin altpoolt alustanud.
Praegu, tegelikult, ma ei saa teha kõike seda, mida ilmselt peaksin, sest lihtsalt puudub väljaõpe. Idees peaks selle vist asutus tagama, aga reaalsuses on asjad natuke teistmoodi. Täpselt ei teagi kuidas.
Mul on juba paar ülesannet, mida pean ette kandma, kuigi ei tea täpselt, mida seal rääkima peaksin. Slide-show'd on ees, aga need peaks idees ju olema ainult enesele abiks, mitte kogu infot hõlmavad. Kui ma korra näeks, kuidas keegi neid räägib, oleks poole kergem.
Mulle nö anti ülesanded küll eelmise töötaja poolt üle, kuid see kujutas endast ainult mõnede dokumentide vaatamist (kus-mis on) ja lühidalt teemade nimetamist, mille eest vastutama pean. Reaalsuses, kuidas või, mida ma täpselt tegema pean, siiski ette ei kujuta.
Ma pingutan küll, aga jube raske on ikka, kui ükski teema minu õpituga sisuliselt kokku ei lähegi. Tüütu on ka kui iga järgneva ülesandega pean küsima, mis see on, kuidas see käib jne. Selline saamatu tunne tekib.
Sain oma to-do-listist ühe olulise asja tehtuks, millest tulenevalt saavad tehtuks ilmselt ka üks või paar järgmistki. Mõned on veel teha, mis vajavad tõsiselt kättevõtmist.
Ükspäev ostsin Marks & Spencerist earl gray musta tee. Eile proovisin ise ka esimest korda järele - täitsa väärt kraam. Soovitan! Peaks hakkama selliseid häid leide ka blogima siia, aga viimasel ajal on näha, mis mul sellistest asjade pildistamisest saanud on (tahaks ikka ilusti ja korralikult siis, kui juba).
Olen märganud, et viimased paar-kolm tundi tööjuures kipuvad kuidagi pikaks venima, olenemata, et eile nii väga isegi ei tundunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar