Ärkasin öösel kuskil poole 7 paiku. Pime oli. Uimerdasin end õue, selleks ajaks hakkas ka päike veidi paistma.
Bussipeatuses tekkis kõva kahtlus, kas see buss, mille peale jõuda üritan, mitte ainult R ja P ei sõitnud?
Jaama jõudsin kenasti, buss oli ka juba sõiduvalmis. Üllatavalt palju inimesi reisis sellisel kellaajal.
30-45 minutit max sain magada, kuigi und tundus kõvasti kauemaks olevat.
Pärnust edasi minevas bussis oli uni juba suurem, aga seal ei tohtinud üldse magama jääda, muidu oleks ilmselt alles Lihulas ärganud. Niigi see peatus on nii ebamärgatav. Istusin spetsiaalselt isegi üsna ette, et paremini näeksin. Täitsa õigeaegselt seisin bussijuhi kõrvale püsti ka. Aga ta ei märganud mind kohe ja sõitis edasi mõnikümmend meetrit. Hea et niigi läks.
Kokkutulekul oli minu lennust kokku 5 inimest + päeval 1, kes meiega põhikooli lõpuni oli. Hiljem õhtul nägin veel 2, kes mingiaeg ka meiega koos õppisid. See oli seal lärmakas üritus. Kolevali bänd oli ja õhtu lõpuks olid ilmselt kõigil hääled ära.
Selline vagur seltskond oli meil seal. Kõige vaiksemad vist.
Natuke suutsin pahaseks ka saada ikka veel. Natuke seoses reedega.
Magama sain vist kuskil 3am paiku, kindel ei ole päris.
Pätu äratas mu hommikul üles sellega, et mu voodikõrval kõndis. Vaikselt, aga ma kuulsin. Oligi vist viimane aeg ka.
Natuke pidin autoga sõitma. Andsin nõusoleku, siis tuli meelde, et ei tea, kuhu minna. Õnneks oskasid kodused seletada.
Tüüpiliselt küsiti üks hetk mu käest, noh, oled valmis? Vastasin "ei". Võinud siis varem öelda, et minekuks läheb!?
Linna jõudes oli kummaline olla. Väsinud ja söömata ja selline. Isu ka ei olnud, või siis lihtsalt jaksu süüa. Pärast ühe õuna söömist hakkas parem. Päris sooja sööki ikka ei tahtnud. Mõned korrad suutsin enne magama minemist magama jääda ka. Siis oli veel parem tunne.
Hommikul ei olnudki nii raske ärgata kui arvasin. Täna peaks vist sööma küll.
Bussipeatuses tekkis kõva kahtlus, kas see buss, mille peale jõuda üritan, mitte ainult R ja P ei sõitnud?
Jaama jõudsin kenasti, buss oli ka juba sõiduvalmis. Üllatavalt palju inimesi reisis sellisel kellaajal.
30-45 minutit max sain magada, kuigi und tundus kõvasti kauemaks olevat.
Pärnust edasi minevas bussis oli uni juba suurem, aga seal ei tohtinud üldse magama jääda, muidu oleks ilmselt alles Lihulas ärganud. Niigi see peatus on nii ebamärgatav. Istusin spetsiaalselt isegi üsna ette, et paremini näeksin. Täitsa õigeaegselt seisin bussijuhi kõrvale püsti ka. Aga ta ei märganud mind kohe ja sõitis edasi mõnikümmend meetrit. Hea et niigi läks.
Kokkutulekul oli minu lennust kokku 5 inimest + päeval 1, kes meiega põhikooli lõpuni oli. Hiljem õhtul nägin veel 2, kes mingiaeg ka meiega koos õppisid. See oli seal lärmakas üritus. Kolevali bänd oli ja õhtu lõpuks olid ilmselt kõigil hääled ära.
Selline vagur seltskond oli meil seal. Kõige vaiksemad vist.
Natuke suutsin pahaseks ka saada ikka veel. Natuke seoses reedega.
Magama sain vist kuskil 3am paiku, kindel ei ole päris.
Pätu äratas mu hommikul üles sellega, et mu voodikõrval kõndis. Vaikselt, aga ma kuulsin. Oligi vist viimane aeg ka.
Natuke pidin autoga sõitma. Andsin nõusoleku, siis tuli meelde, et ei tea, kuhu minna. Õnneks oskasid kodused seletada.
Tüüpiliselt küsiti üks hetk mu käest, noh, oled valmis? Vastasin "ei". Võinud siis varem öelda, et minekuks läheb!?
Linna jõudes oli kummaline olla. Väsinud ja söömata ja selline. Isu ka ei olnud, või siis lihtsalt jaksu süüa. Pärast ühe õuna söömist hakkas parem. Päris sooja sööki ikka ei tahtnud. Mõned korrad suutsin enne magama minemist magama jääda ka. Siis oli veel parem tunne.
Hommikul ei olnudki nii raske ärgata kui arvasin. Täna peaks vist sööma küll.
4 kommentaari:
mis krdi öösel kell pool 7 :D ma ärkan pea iga tööpäev kell 6.45, hiljemalt 7 :D
Esiteks, see oli laupäev, millal ma päris nii vara ei armastaks ikkagi ärgata. Samas, ma ise ärkan ka igapäevaselt nii tunnikese hiljem umbes.
ah, unimütsaki oled lihtsalt :D:P
No, seda niikuinii, Sa peaks ju mäletama! :D
Postita kommentaar