Oo-lee-o-lee-o-lee-o-lee, Soulfly, Soulfly!

Eile pidas Nuki oma varstisaabuvat sünnipäeva. Mina jõudsin peole kõige hiljem. Kõigepealt olevat nad Katiga juba ammu ühikas alustanud Jäku lahendamisega, siis ühines nendega Birks peale praktkikat, ma läksin korra veel poest läbi.

Alguses oma tuppa saabudes nägin ma ainult Nukit ennast. Andsin talle kingi üle ja istusin maha. Veidi aega läks mööda, kui Kati ja Birks ka siia tulid jälle. Jube kiire oli kõigil hakanud. Pidime Rock Cafesse minema kõik koos. Nagu ma teada sain, pidavat uksed juba 19st lahti olema. Ühest bussist suutsime maha jääda. Vahepeal jõudsid nad veel nii mõnedki Jägeri shotid võtta. Ma üritasin ka, aga jube vastik ikka tundus. Ei õnnestunud. Pealegi, oli mul pool päeva juba niisama suht paha olnud.

Kati ja Birks läksid Räägu pesast kahvleid tooma, Kati oli enda oma ühikas ära lõhkunud vist kuidagimoodi.

Kohale jõudes nägin kohe Hannat, või no, pigem tema ikka mind. Ta hakkas juba garderoobist oma jopet võtma, et pärast ei peaks ootama. Bänd oli juba umbes tunni laval olnud. Pressisime end läbi selle ulmerahvamassi, mis seal oli, jõudsime lava ette täpselt siis kui hakkas ainuke lugu, mida kõik teadsid: "Roots, Bloody Roots". Loomulikult, et karjusime kaasa!


Mõned lood olid veel vahel, siis käis laulja korra kuskil ära, tuli tagasi, seljas Eesti jalgpallikoondise särk, ja hakkas laulma: "oo-lee-o-lee-o-lee-o-lee, Soulfly, Soulfly", see kõlas päris võimsasti, mis sealt siis edasi tuli. Kummitama hakkas ka.

Umbes kui kõik läbi sai laval, liikusime teisele korrusele. Seal ootasid meid ees Ege ja Maria ja kaks väikest võileivatordikest, peaaegu lõpuni põlenud küünaldega. Nii kaua läks Katil aega meid sinna üles tuua. Selleks olid siis ka need kahvlid tegelikult vajalikud! Nüüd sai laulda ja ja süüa. Seda viimast ma tahtsin tegelikult kodus enne minekut ka teha, aga ei jõudnud, kiirustati tagant.

Kõik oli väga ilus ja üllatus õnnestus suurepäraselt!

Kati hakkas Jannole sõnumeid saatma, kokku kuus, vastuse sai ühele. Pärast ta ütles, et ei mäletanud neist ühtegi.

Birks vaatas, et tema tahab ka, ja hakkas ka kellegagi sõnumeerima. Tema olevat ka hommikul nende sisu veel mäletanud ning saatis veel ka vabandava sõnumi.

Tibu tuli. Rääkis missugune kohutav rockstar-attitude Soulfly lauljal oli. Ei lasknud ennast pildistada promootori jaoks - mänekas võttis kaamera bussi ja nad tegid seal ise pildi ära. Õnneks vist said hakkama. Pidavat olema esmakordselt nähtav seesugune suhtumine.

Birksil hakkas halb.

Birks oli kadunud. Kati läks teda otsima.

Gunnar tuli karu mütsiga. Järgnes fotosessioon. Neid tuli mitu. Üheltmaalt juhtus Tibu ka istuma ja ma tegin ise tema kaameraga pilti. Mõnus oli! See sobis mulle palju paremini kui see pildi peal olemine.

Maja oli sisuliselt tühjaks vajunud.

Birks ja Kati olid kadunud. Leidsin nad WCst (vihje sain baaridaamidelt).

Ege tahtis koju minna. Birks ja Kati tahtsid temaga koos minna. Nad läksid alla ja tõid meie kõigi joped ära, et garderoobirahvas saaks koju minna.

Maria pani ennast ka vahepeal mingi aeg riidesse ning soovitas seda ka mul teha, ütles, et jätame Nuki-Tibu, Gunnari-Ave(Anu?) sinna. Mis seal ikka, ju siis plaanid valmis.

Tellisime takso viiele.

Maria läks üles teistele headaega ütlema.

Tuli alla tagasi.

Kati läks üles.

Mina läksin üles.

Vahepeal tõi garderoobimees Birksile jäävett.

Nuki ei teadnud, et ta Tibuga Gunnari juurde peaks minema, Tibu ei teadnud seda ka. Tibu arvas, et ta ei mahukski, üritas seda Nukile selgitada. Keegi ei saanud midagi aru. Gunnar arvas, et neil on mingi jama.

Kõik siiberdasid edasi tagasi.

Läksime Egega välja. Birks ja Kati tulid ka. Ja Maria. Birksil hakkas järsku halb. Nuki tuli ka. Jätsime selle tellitud takso ootama, möödunud oli umbes pool tundi. Kõndisime bussijaama, tellisime uue.

Draamat rohkem kui inimesi.

Jõudsime edukalt ühikasse. Kell oli alles pool kaks kui magama läksime.


***


Ärkasime kuskil poole kümne paiku. Kati tuli külla ja kurtis, et peab ikkagi nädalavahetuseks koju minema. Nagu hiljem välja tuli, siis vanaema sünnipäevale ka.

Kõht oli tühi. Nuki hakkas eilseid kartulikrõpse sööma, ma leidsin laua pealt šokolaadiküpsiseid ja Stroopwaffelseid. Dr Pepper ka, loomulikult.

Birks ja Nuki hakkasid hommikusööki tegema. Mina läksin pessu, nad saavad kahekesi köögis ehk pareminigi hakkama! Alguses oli plaanis minu kolm külmutatud pitsat ära hävitada, aga neid oli ainult kaks alles. Käiku läksid Birksi viis muna ja värske salat, ning meie külmikust leitud 3 kalapulka, mõned pelmeenid, lisaks mõned viilud leiba. Hämmastavalt normaalse maitsega tuli see veider kooslus.

Tegime väikse leiva luusse laskmise. Birks läks ka oma tuppa tagasi.

Ma vist isegi natuke magasin, Nuki olevat kõigest pikutanud. Ma kuulsin kui ta dušši alla läks ja ärkasin siis kui ta sealt tagasi tuli.

Vedelesime-jutustasime-olime niisama. Siis ma leidsin oma neli paintballi, mis mul oli sellest ühest laupäevasest metsatrennist jäänud. Mõtlesin, et hullult tahaks vastu seina visata. Nuki lubas. Ma kahtlesin, sest seina ääres on liiga palju asju, mis oleks siis värviseks saanud. Panin pallid tagasi.

Vedelesime veel.

Võtsin pallid uuesti välja ja vaatasin meie ust. Kaks palli andsin Nukile ka.
Lõpptulemus.


Külalisteraamatu uus disain.


See on ikka veel koristamata.


Nuki tegi! ^.^

Minu täpse käega ukse pihta visatud mõlemad.

Nüüd on see siis tehtud. Veel ei häiri ka.

Nuki tahtis, et ma mõne neist Orksi ka paneks, et ta kommenteerida saaks. Ma mõtlen sellele!

Birks ja Nuki vaatasid siin vahepeal mingit filmi kui mina blogisin ja PhotoShoppisin veits. Seekord säänsed (valmimisjärjekorras):

Minu uus desktopi wallpaper.