Kell saab varsti üksteist ja ma olen juba peaaegu tund aega kodus olnud. Internetti jälle pole.
Täna oli mingi kergelt out-of-nowhere sparring. V no, tegelikult Priit küsis päev-paar enne, kas me sooviks seda. Ma ei vastanud midagi, sest lihtsalt ei osanud. Täitsa ükskõik. Praegu arvan, et täna oleksin küll parema meelega ikka tavapärast trenni teinud.
Alguses läksime kõik ilusti-kenasti kohale, siis tuli Jako. Ta ütles, et mina, Karli ja Rauno peame olema kohtunikud. Wtf, mida iganes see siis ka tähendama pidi. Ja ma veel mõtlesin, et kohtunik peab olema selline vend, kes ikka reegleid ka tunneb õigesti!? Pms sain omale mingi hiigelsuure referee särgi ja passisin väljaku ääres, kui keegi pihta sai. Ise sain ka mõned pallid pihta, korra kelleltki maski ja Jakolt kerge valangu kaela.
Tüütu oli natuke, esiteks kuna ma ei osanud õieti midagi teha kohtunikuna, teiseks ootasin natuke midagi muud. Mõnes mõttes saan muidugi aru, loomulikult peab põhivõistkond ka arenema, aga väike etteteatamine poleks paha teinud.
Ühelt maalt Priit ütles, et me ennast järgmiseks roundiks valmis paneks. See tuli ka suht ootamatult. Rebisin kohtunikusärgi seljast ja laadisin loaderi täis.
Väljakul ebaõnnestusin. Mitte, et ma oleks kunagi üldse hästi mänginud, absoluutselt mitte! Lihtsalt, täna läks eriti nõrgasti. Eriti kuidas ma ussi läksin, põlvili, see jäi loomulikult kohe Re-Stardi omadele silma ja üks tüüp ei suutnud ära imestada kui koba ma olen. Käskis teistel mulle näidata, kuidas seda õigesti tehakse. Seda polnud siiski vaja, ma ju tegelikult teadsin! Lihtsalt, taaskord tegutsesin ise nii nagu juhtus. Lisaks sellele olin ma loomulikult joostes aeglane.
Targa õpetussõnana öeldi, et kui ma liigun ühest figuurist teise, siis mitte kunagi ei tohiks seda teha relv all. Jälle midagi meelde jätta!
Viimaste mängude ajal jäin taha keskele, nr 2te, esimene kord seal läksin välja pärast kerget „tulevahetust“ nurgaga, teisel korral olin jube väljas ja sain pms kohe pihta, kolmandal korral läks natuke paremini ja sain isegi edasi liikuda ja vahelduseks teistele pihta lasta.
Kuidagi loid tunne oli täna seal. Võib-olla sellepärast, et alguses selline passimine kujunes meil. Vaimselt ei olnud vist väga valmis mängima pärast seda. Aga võib-olla ka füüsiliselt, mingit soojendust me täna küll ei teinud!
Burksi asemel tellisin täna pelmeene, uskumatu kui head need olid!
Praegu ei ole jälle und. Kell saab juba pool kaksteist. Tänane koormus ja pingutus ei olnud kindlasti tavapärane minu viimase aja pühapäeva õhtute kohta. Nuki magas juba siis kui ma koju tulin. Internetti pole endiselt ja teleka ette ka ei viitsi minna, krt teab, mis sealt veel tulla võib!?
Kuna enamus mu filme on veel Maria käes, tuleb käima panna, kas Over the Hedge või Hoodwinked – mõlemad nähtud, aga head.
***
Kätte on jõudnud esmaspäeva pärastlõuna. Internet on tagasi, aga ei toimi väga hästi, vähemasti blogikirjutamise kohta ei ole veel õnnestunud avada. Mõned kirjad õnnestus siiski postkastis juba läbi lugeda.
Hommikul läksime 8.30ks kooli, kurusetööde kaitsmine oli. Tähestikujärjekorras tehti seda. Minuni jõudis kord vist kuskil 11 paiku, ei mäletagi enam. Igastahes, passimist oli omajagu! Läksin siis ette ja hakkasin oma juttu lugema. Mingi hetk segati vahele, kes mu juhendaja on. Kuuldes, et teda mul polegi, saatsid mu tagasi. Ja nii ka Nuki hiljem. Ainuke asi, mis ma pms teada sain oli, et neile ei meeldinud mu pealkiri. Miks? Tahtsin küsida pärast, aga kõik jooksid minema. Neli tundi ühes ruumis passimist oli vist neil ka ajud mõnusasti ära soojendanud.
Kuuldavasti pole nii luuserit kursust meie kalli Luule silmad veel enne kohanud. Ilmselt enamus meist ei lõpetagi. Ka "D" ei pidavat olema piisav noorsootöötajaks saamiseks. Homme saame hinded teada, kes läbi ei saa, siis järgmine võimalus on aasta pärast. Ah, ma ei taha teadagi!
Over the Hedge jäi öösel pooleli. Hiljem vaatan lõpuni. Praegu olen väsinud.
Täna oli mingi kergelt out-of-nowhere sparring. V no, tegelikult Priit küsis päev-paar enne, kas me sooviks seda. Ma ei vastanud midagi, sest lihtsalt ei osanud. Täitsa ükskõik. Praegu arvan, et täna oleksin küll parema meelega ikka tavapärast trenni teinud.
Alguses läksime kõik ilusti-kenasti kohale, siis tuli Jako. Ta ütles, et mina, Karli ja Rauno peame olema kohtunikud. Wtf, mida iganes see siis ka tähendama pidi. Ja ma veel mõtlesin, et kohtunik peab olema selline vend, kes ikka reegleid ka tunneb õigesti!? Pms sain omale mingi hiigelsuure referee särgi ja passisin väljaku ääres, kui keegi pihta sai. Ise sain ka mõned pallid pihta, korra kelleltki maski ja Jakolt kerge valangu kaela.
Tüütu oli natuke, esiteks kuna ma ei osanud õieti midagi teha kohtunikuna, teiseks ootasin natuke midagi muud. Mõnes mõttes saan muidugi aru, loomulikult peab põhivõistkond ka arenema, aga väike etteteatamine poleks paha teinud.
Ühelt maalt Priit ütles, et me ennast järgmiseks roundiks valmis paneks. See tuli ka suht ootamatult. Rebisin kohtunikusärgi seljast ja laadisin loaderi täis.
Väljakul ebaõnnestusin. Mitte, et ma oleks kunagi üldse hästi mänginud, absoluutselt mitte! Lihtsalt, täna läks eriti nõrgasti. Eriti kuidas ma ussi läksin, põlvili, see jäi loomulikult kohe Re-Stardi omadele silma ja üks tüüp ei suutnud ära imestada kui koba ma olen. Käskis teistel mulle näidata, kuidas seda õigesti tehakse. Seda polnud siiski vaja, ma ju tegelikult teadsin! Lihtsalt, taaskord tegutsesin ise nii nagu juhtus. Lisaks sellele olin ma loomulikult joostes aeglane.
Targa õpetussõnana öeldi, et kui ma liigun ühest figuurist teise, siis mitte kunagi ei tohiks seda teha relv all. Jälle midagi meelde jätta!
Viimaste mängude ajal jäin taha keskele, nr 2te, esimene kord seal läksin välja pärast kerget „tulevahetust“ nurgaga, teisel korral olin jube väljas ja sain pms kohe pihta, kolmandal korral läks natuke paremini ja sain isegi edasi liikuda ja vahelduseks teistele pihta lasta.
Kuidagi loid tunne oli täna seal. Võib-olla sellepärast, et alguses selline passimine kujunes meil. Vaimselt ei olnud vist väga valmis mängima pärast seda. Aga võib-olla ka füüsiliselt, mingit soojendust me täna küll ei teinud!
Burksi asemel tellisin täna pelmeene, uskumatu kui head need olid!
Praegu ei ole jälle und. Kell saab juba pool kaksteist. Tänane koormus ja pingutus ei olnud kindlasti tavapärane minu viimase aja pühapäeva õhtute kohta. Nuki magas juba siis kui ma koju tulin. Internetti pole endiselt ja teleka ette ka ei viitsi minna, krt teab, mis sealt veel tulla võib!?
Kuna enamus mu filme on veel Maria käes, tuleb käima panna, kas Over the Hedge või Hoodwinked – mõlemad nähtud, aga head.
***
Kätte on jõudnud esmaspäeva pärastlõuna. Internet on tagasi, aga ei toimi väga hästi, vähemasti blogikirjutamise kohta ei ole veel õnnestunud avada. Mõned kirjad õnnestus siiski postkastis juba läbi lugeda.
Hommikul läksime 8.30ks kooli, kurusetööde kaitsmine oli. Tähestikujärjekorras tehti seda. Minuni jõudis kord vist kuskil 11 paiku, ei mäletagi enam. Igastahes, passimist oli omajagu! Läksin siis ette ja hakkasin oma juttu lugema. Mingi hetk segati vahele, kes mu juhendaja on. Kuuldes, et teda mul polegi, saatsid mu tagasi. Ja nii ka Nuki hiljem. Ainuke asi, mis ma pms teada sain oli, et neile ei meeldinud mu pealkiri. Miks? Tahtsin küsida pärast, aga kõik jooksid minema. Neli tundi ühes ruumis passimist oli vist neil ka ajud mõnusasti ära soojendanud.
Kuuldavasti pole nii luuserit kursust meie kalli Luule silmad veel enne kohanud. Ilmselt enamus meist ei lõpetagi. Ka "D" ei pidavat olema piisav noorsootöötajaks saamiseks. Homme saame hinded teada, kes läbi ei saa, siis järgmine võimalus on aasta pärast. Ah, ma ei taha teadagi!
Over the Hedge jäi öösel pooleli. Hiljem vaatan lõpuni. Praegu olen väsinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar