Kümmä!

Alustaks eilsest õhtust. Krisha sünnipäeval käisin, Pärnus, Hommiku hostelis oli ühe neljase toa võtnud. Ausalt öeldes ma alguses kartsin sinna minna, eeldades, et ta sai ikkagi 18. Ma ei tea, kas see tulenes minu hulludest ootustest või millestki muust, aga seal oli ainult üks inimene, kes mulle kohati närvidele hakkas käima. Nime ma nimetama ei hakka.

Leidsin seal peol olles, Dilana:


Muu oli tore ja möödus kenasti rahulikult, inimesi oli kokku umbes 12 vist. Ainuke asi, Krisha rääkis, et koht on renditud täna kella viieni pärastlõunal. Ma ärkasin lõunast üles, möödus ehk pool tundi kui üks tädi koputas korra uksele ja siis vajus sisse, ütles, et me oleks pidanud juba 12st väljas olema. See oli koristaja. Ma ei tea, kas tal oli vale info või mitte, me igastahes läksime minema. Minul oli see niikuinii plaanis, teistel hakkas lihtsalt järsku ka kiire.

Kusil kolmest olin Tallinnas, poes jooksin Kati ja Nukiga kokku, nad olid ka just edasi külapeale minemas, Gunnari juurde.

Ma nõusid pestes, et sooja vett ei ole millegi pärast. Mardo tuli hiljem korra läbi mu juurest, kurtis muret, et oli päev otsa halbu filme ja seebikaid telekast vaadanud, ütles, et tal oli toas radikas ka täiesti külm. See on meil vähemalt soe. Mõtlesin korra, et uuriks alt administraatori juurest, aga siis tuli meelde, et seal oli ju jälle see väike seniilne tädike. Ta ei oleks niikuinii midagi teadnud. Mis seal ikka, näis!

Trenni ma ei pidanud täna minema, käisin kolmapäeval ja esmaspäeval. Siiski, juhtus nii, et mind viidi sinna kohale. Alguses oli ikka väga imelik niisama passida seal ja mitte kaasa teha. Aga no selleks on homme ja ehk siis järgmine pühapäev! :)

Hakkasin siis seal vilistama ja "kümmet" karjuma. Ehk siis minu käes oli stopper ja pidin aega võtma stardini ja siis stardist edasi ka natuke. Kes ei tea, see ilmselt niikuinii juba ei saa aru, mida ma selle all mõtlen. Peab tulema kunagi ise vaatama! Igastahes, naljakas oli, kuidas ma seda hüüdsin, vähemasti mõne arvates! A mind vist väga see ei häirinud ka, et neil lõbus oli! Mul endal oli tegelikult ka! A me veel vaatame seda asja, kes neil järgmine kord seda seal karjub siis kui kedagi teist ei ole! Mis siis, et ma veel ei tea, mis ma siis põhjenduseks peaksin tooma või, miks keelduma!

Äge oli siis, kui ükskord "kümme" oli juba ära olnud ja siis kuskil 8. sekundi peal Ints, kes parasjagu boksis oma Rotorit parandas, karjus "GO!" ja kõik peale Allari kohe minema jooksid! Mina vaatasin pool sekundit ehmatusega pealt, siis hakkasin naerma. Teine kord jõudsid nad ikka juba vile ka jälle ära oodata. Korra ainult kuskil sekund enne vilet karjus Ints "Kaks paremale", siis Kusti veits astus selle peale korra, aga nii massilist jooksmist lahti ei läinud kui enne! Kergelt huumor oli selline.

Üldiselt möödus trenn vaikselt. Mitte selles mõttes, et ma kaasa ei teinud, aga päriselt, keegi ei mölisenud kuskil liiga palju, kõik olid kuidagi väga keskendunud vms. Hästi läks! Ülearust pinget ei olnud ka peal, rahulikus tempos toimusid asjad. Liigset passimist vist ka ei olnud. Kuigi selle kohta ma väga ei julge kommenteerida, mul hakkas küll seal külm seina ääres seistes!

Allari marker jälle ei töötanud.

Palle oli kuidagi hästi palju põrandal. Aitasin neid ka kokku pühkida poistel natuke.

Järgmine kord võtan varustuse ka ikkagi igaks juhuks kaasa, isegi kui vaatama tulen, siis vähemasti ei pea äkki need boksis istuma, kelle kord tegelikult trenni teha on! Maskist tundsin ise veits puudust.

Lõpuks oli meid sinna alles jäänud kuus, Kert ja Karli olid tööle läinud. Me Intsu ja Kustiga otsustasime minna burksile ka, jala, ainsasse allesjäänud autosse ei oleks vist olnud mõtet väga pressida endid! Alvar kõndis ka meiega mingi maani kaasa, a siis läks oma teed.

Mingi vastutulev onu vaatas Kusti markerit väga suurte silmadega korra.

Burksid olid täna kuidagi eriti grillitud ja vildakalt kokku lapitud.

Ints käskis blogima hakata kohe.

Nukit pole ikka ühikas. Või on ta juba jälle läinud? Ma ei teagi. Loodame, et soe vesi on vähemasti tagasi.